Parlamendisaadik ja Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling kinnitab, et otsus, kuidas Eesti energeetikas suurinvesteeringuid tehakse, vajab kindlasti laiemat kandepinda, kui ühe riigiettevõtte juhtide või nõukogu arutelu.
„Viimasel ajal on minult korduvalt küsitud: kas Eesti Energia on tõepoolest juba Leedu tuumajaama investeeringu otsustanud. Pean vastama, et miljardi euro investeerimine Leetu ei ole Eesti Energia juhatuse ega nõukogu otsus. Mitte ükski riigi omandis olev ettevõte ei tee nii suuri investeeringuid omaniku otsuseta. Energiajulgeolek ja varustuskindlus nõuavad suurt investeeringut nii rahaliselt kui mõjukuselt. Investeeringu edukus puudutab iga inimest ja seetõttu peab enne rahaülekannete tegemisele eelnema põhjalik selgitustöö,“ rääkis Palling.
Palling lisas, et kui pidada silmas tuleviku energiavajadust, tuleb arvestada, et Baltikum ei ole pikas plaanis enam eraldi regioon. Kui vaadata kaarti ja hinnata vajalikke regionaalseid investeeringuid energeetikas, siis perspektiivse regiooni keskel asub Eesti. Norra, Rootsi ja Soome on need riigid, kellega me oleme juba täna ühises turupiirkonnas. Läti ja Leedu alles soovivad sinna kuuluda.
„Võimalus osaleda Leedu tuumajaama projektis on hea energiaportfelli mitmekesistamise mõttes. Riigile on see võimalus, mille kasutamine tähendab rahalist kohustust Igast kümnest Eestis tarbitavast kilovatttunnist toodetakse praegu üheksa põlevkivist. See ei ole hea, vajame rohkem mitmekesisust,“ selgitas Kalle Palling.
Riigikogu liige kinnitas, et valitsusliidu eelistus on pigem tuumajaama ehitamine Eestisse. Uuringud ja seadusandluse ettevalmistused selleks on ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi tööplaanis. „Kui võrdsete tingimuste puhul kaaluda, kas investeerida miljard eurot Eestisse või Leetu, siis tuleks kindlasti eelistada Eestit. Selle investeeringuga looksime päris hulga töökohti. Miljardi euro investeerimine Leetu näeb väliskaubandusbilansis väga kole välja,“ sõnas Palling.