Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling kohtus sel nädalal Saksamaa liitvabariigi parlamendi kolleegidega, kus muuhulgas arutleti ka uute väljakutsete üle energeetikas.
Pallingu sõnul on sakslaste energiamajanduse arengukava (Energiewendet) juba mitu aastat rakendatud. Meil Eestis on vastav arengukava alles uuendamisel ja valmib järgmisel aastal. „Kuna tulevikus soovib Eesti end lahti ühendada Venemaa sünkroonalast ja ühendada end Euroopa võrku, oleks suurem koostöö sakslastega äärmiselt mõistlik. Selleks, et ka arenguid sünkroniseerida ja üksteiselt õppida oleks praktiline luua Eesti Saksa ühine energiaagentuur kuhu koonduksid parimad teadmised, mis mõlemas riigis tekivad. Taastuvenergia arendamine ja elamufondi energiasäästlikuks muutmine on meil suurimad ühisosad. Kuna oleme niikuinii teel suurema elektrituru poole, ühendades põhjamaade ja lõuna Euroopa turud, on juba täna vajalik eelnev koostöö Euroopa juhtivate jõududega,’’ rääkis Kalle Palling.
’’Külastasin hiljuti Saksamaad, kus tutvusin sealsete arengutega energiamajanduses. Selgus, et meil on palju kattuvaid probleeme ja väljakutseid. Eestil on Saksmaalt mõndagi õppida, seda nii nende vigadest kui ka positiivsetest lahendustest, mida oleks mõistlik meile üle kanda. Üks sellistest väljakutsetest on elamufondi energiasäästlikuks muutmine. Ida-Berliin on elamud nii välimuselt kui nende madalat energiaefektiivsust arvestades väga sarnased näiteks Lasnamäe ja Mustamäe korrusmajadega. Seega energiasäästuga seotud probleemid ja lahendused praktiliselt kattuvad,’’ selgitas reformierakondlasest parlamendisaadik.
Kalle Pallingu sõnul soovib Saksamaa osa saada Norra odavast hüdroenergiast, rajades selleks merekaabli kahe riigi vahele juba lähiaastail. ’’See on küsimus, mida peaksime käsitlema ühes meie elektrituru arengutega. Lihtsustatult võib öelda, et siis algab võidujooks põhjamaade ja Saksamaa vahel konkureerimaks odavale hüdroenergiale,’’ rõhutas Kalle Palling märkides, et see puudutab ka Eesti elektritarbijaid. Riigikogu liige soovitas eeskuju võtta mõtteviisist, kus majanduskasv ja energiatarbimise kasv on omavahel lahtiseotud. „See on oluline paradigma muutus, mis paratamatult ootab ees ka meid,“ ütles ta.