Julgeolekukonverentsi „Vabadus. Kindlus. Tulevik.“ avakõnes märkis peaminister Kaja Kallas, et Eesti on näide sellest, et hoolimata väiksusest saab siiski palju Euroopa tasandil ka ära teha.
„Oleme viimaste aastatega saavutanud Euroopas sellise nähtavuse ja kuuldavuse, mida Eestil pole kunagi varem olnud. Meie seisukohad on olnud ka paljudes küsimustes suunda näitavad ja tooni andvad, oleme kindlalt otsustajate ringis, nii Euroopa Liidus kui ka NATOs. Meil on head sõbrad ja liitlased üle maailma. Aga see kõik ei ole tulnud kergelt. See on olnud inimeste aastakümnete pikkuse ennastsalgava ja raske töö tulemus,“ ütles Kallas.
Kallase sõnul on Eesti olnud Euroopas mitmete oluliste algatuste eestvedajaks, mis on toonud meile enneolematu nähtavuse. „Digitaliseerimise vedamisel oleme olnud eesrinnas, kuid olulisi algatusi on olnud veel mitmeid, näiteks miljoni mürsu algatus, Venemaa külmutatud varade kasutamine Ukraina heaks. Oleme vedanud ka agressorriigi juhtide vastutusele võtmist, et kuriteod, mida Venemaa toime paneb, ei jääks kuidagi karistamata.“
Lisaks juba alustatud asjadele tuleb pidevalt mõelda kastist välja, kuidas Euroopa kaitset veelgi tugevdada, rõhutas Kallas. „Pakkusin Euroopa ülemkogul välja, et Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute suurendamiseks võiks kasutusele võtta eurovõlakirjad. Fakt on see, et peame leidma täiendavaid finantseerimisallikaid julgeolekusse just praegu ja kohe. Meil ei ole seda mitte kuhugi lükata.“
Veel tõi Kallas oma sõnavõtus esile, et tunduvalt kõrgemad kaitsekulutused on uus normaalsus, sest julgeoleku tagamine maailma ühe kõige agressiivsema riigi naabruses pole odav lõbu.
„Meil on ebameeldiv naaber, seda me muuta ei saa, aga tegutseme sihikindlalt selle nimel, et ta meid mitte kunagi ei julgeks tülitada. Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 3,2% SKPst. See tähendab, et me panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit,“ rääkis ta.
Pingutusi on vaja Kallase sõnul jätkata Eestis, kuid ka Euroopa peab tegema veelgi rohkem. „Meie roll ja ülesanne on veenda kõiki Euroopa Liidu liikmesriike tõstma olulisel määral kaitsekulutusi, panustama kaitsetööstusesse ning andma Ukrainale sõjalist abi, sest Venemaa agressiooni peatamiseks ei ole paremat lahendust kui Ukraina võit ja Venemaa kaotus.“
Täispikkuses kõne teksti leiab SIIT>>
Julgeolekukonverentsil toimunud paneele ja ettekandeid saab järgi vaadata SIIT>>>