Järgmise aasta riigieelarvest rääkides tuleb paraku alustada tõdemusest, et riigi rahaline seis on halb. Viimastel aastatel Jüri Ratase valitsused jooksvateks kulutusteks ära kulutanud üle miljardi euro. See toob omakorda kaasa selle, et ka aastal 2021 peab riigieelarvet prognooside kohaselt enam kui 100 miljoni euro ulatuses kärpima. Samal ajal on meil olnud majanduses aastaid head ajad ja riigitulud on aina kasvanud. Ülekulutamise lõpetamiseks teeb Reformierakond valitsusele ettepaneku hoida kokku 204 miljonit eurot ehk 0,7% SKP-st. Riigi rahanduse kaosesse juhtimine on Jüri Ratase vastutus ja seega oleks aus tema poolt ära teha ka vigade parandus.
Majanduseksperdid räägivad aina rohkem majanduse jahtumisest, mis tähendab, et ebaõnnestunud rahanduspoliitika viljad saavad olema veelgi hapumad. Tulenevalt kehvast riigieelarve seisust teeb Reformierakond konservatiivseid rahalisi ettepanekuid. Meie prioriteediks edasistes riigieelarve aruteludes on teadustegevus, õpetajad, IT-investeeringud ja tulumaksusegadus, sest need on valdkonnad, kus valitsus on käitunud sõnamurdjana.
Kõige suurem pettus saab järgmise aasta riigieelarves osaks pensionäridele. Vaatamata peaministri suurele lubadusele tõsta pensionit 100 eurot, näeme eelarves hoopis, et esmakordselt hakatakse keskmist pensionit, mis on 528 eurot, maksustama tulumaksuga. Tulumaksu hakkab oma pensionilt varasemaga võrreldes maksma 80 000 pensionäri rohkem, mis tähendab, et kokku 305 000 vanaduspensionärist lausa 202 000 maksavad tulumaksu. Töötavad pensionärid maksavad tulumaksu nii pensioni kui ka palga pealt. Selle ebaõigluse leevendamiseks teeb Reformerakond ettepaneku, mille kohaselt oleks keskmine vanaduspension tulumaksuvaba.
Järgmise riigieelarvega saavad petta ka õpetajad. Viimastel aastatel on võetud sihiks, et õpetaja töötasu võiks olla 120% keskmisest palgast. Valitsus plaanib sellest eesmärgist kaugeneda. Seega teemegi ettepaneku leida 9 miljonit lisaraha õpetajatele, et liikuda õpetajate palgatõusuga kiiremini soovitud eesmärgi suunas.
Millised on Reformierakonna muudatusettepanekud?
Riigieelarves tuleb leida lisaraha teadusele, õpetajatele, e-riigile ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuseks. Eesti tulevikku ja edu ei ole võimalik tagada ilma teadmiste ning IT-võimekuse arendamiseta. Reformierakond soovib eelarves leida kokku enam kui 21 miljonit eurot investeeringuteks teadusele, e-riigile ja eestikeelsele haridusele. Investeeringud teadus-ja haridustegevusse ja riigi IT-süsteemide arendamiseks on möödapääsmatud, kui soovime, et riigi e-teenuste kättesaadavaus säiliks ja meie ettevõtlus oleks jätkuvalt konkurentsivõimeline. Tähtis on ka, et teeksime algust eestikeelsele haridusele üleminekuga, sest Eesti on liiga väike kakskeelse haridussüsteemi jaoks.
Riigieelarvesse muudatuste tegemisele tuleb loomulikult ära näidata ka kust leitakse vajalik lisaraha. Reformerakonna katteallikateks on tasuta ühistranspordi kaotamine (25 miljonit), ministeeriumide majanduskulude vähendamine (10 miljonit), CO2 kvoodimüük (10 miljonit) valitsuse reservi kasutamine (6 miljonit) ja rahvastikuministri koha ära kaotamine (600 000 eurot).
Kokkuvõtvalt soovime, et kuluralli asemel suunataks eelarvega pilk tulevikku inimeste heaolu kasvatamisele. Õpetajate palgatõusu, teadustegevuse ja infotehnoloogia suurema rahastamisega on võimalik ehitada paremat ühiskonda ja suurendada majanduslikku heaolu ning keskmise pensioni tulumaksuvabastus tagaks eakate õiglasema kohtlemise.
The post Riigieelarves tuleb leida lisaraha teadusele, õpetajatele, e-riigile ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuseks appeared first on Kaja Kallas.