Kuna Tallinna linn avaldas oma kodulehel üleskutse avaldada arvamust seoses Reidi tee ümberehitusprojektiga, siis otsustasin seda võimalust kasutada ning postitan neile saadetud kirja täiskujul ka siia:
Lugupeetud abilinnapea Kalle Klandorf,
Lugupeetud Tallinna Linnavalitsuse teede juhtkomisjoni liikmed,
Kirjutan teile seoses Reidi tee ümberehitusprojektiga, mille eskiisprojekti te 2. märtsil Tallinna Linnavolikogu istungil esitlesite, et väljendada oma arvamust projekti mittevastavusest selle peamise rahastamisallika, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi prioriteetidega.
Mind ajendas kirjutama asjaolu, et 85% projekti Reidi tee projekti rahastusest tuleks Euroopa Ühtekuuluvusfondist. Olen arvamusel et praegusel kujul on Reidi tee projekt vastuolus Euroopa Liidu toetusfondide rahastamispõhimõtetega. Seda otseselt seetõttu, et see täidab Ühtekuuluvusfondi transpordisektori prioriteete vaid osaliselt või töötab neile lausa vastu. Laiemalt vaadates aga ei ole projekt kooskõlas ELi toetusfondide üldiste eesmärkidega propageerida keskkonnasäästlikumat, nutikamat, ning kodanikusõbralikumat linnaruumikasutust ja toetada kaasavamat ja teaduspõhisemat poliitikat.
Ühtekuuluvusfond ja selle kasutus
Ühtekuuluvusfond on üks Euroopa Liidu toetusfondidest. Selle kasutamise aluseks on 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerluslepe, mis katab viite fondi (s.h. Ühtekuuluvusfondi) ja määrab muuhulgas ära rahastamisprioriteedid.
Täpsemalt on fondide kasutus kajastatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas, mis koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Partnerlusleppe alusel ja kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 2014. aasta 10. detsembril. Rakenduskavas on välja toodud eesmärgid ja oodatavad tulemused fondide ja sektorite kaupa.
Ühtekuuluvusfondi eesmärgid transpordikorralduses
Tallinna linna uudisteportaali andmetel läheb Reidi tee projekt Ühtekuuluvusfondi meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Uute maanteelõikude ehitamine” alla.
Kui vaadata Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, on seal tõesti leitav viide Vanasadama parema ligipääsetavuse tagamisele ja teatud maanteelõikude uuendamisele. Tsiteerin:
Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse.
2.10.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid
Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee (s.h piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine), väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama (TEN-T). Nii selle eesmärgi kui eesmärgi 2.10.4.1 saavutamiseks kavandatud investeeringute määratlemise juhtmõte on tagada parem ligipääs ja omavahelised ühendused Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele, milleks on Tallinna Vanasadam, Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad; Tallinna lennujaam ning Ikla, Narva ja Luhamaa piiriületuskohad. Keskendutakse projektidele, mis aitavad saavutada ühtaegu mitut eesmärki või on seotud omavahel või projektidega, mille elluviimist kavandatakse Euroopa ühendamise rahastu, riigi vahendite või muude rahastamisallikate toel. Näiteks kavandatakse parandada Tallinna Vanasadama ühendusi TEN-T maanteevõrgustikuga käesoleva eesmärgi raames ning ühendusi säästvate transpordiliikidega eesmärgi 2.10.4.1 raames.
TEN-T maanteevõrgu osas on prioriteet neljal trassil – Via Baltica (ühendus Läti ja teiste Euroopa riikidega, Tallinn-Tartu-Luhamaa (ühendus kahe suurema linna vahel ning Venemaaga), Tallinn-Narva (peamine ühendus Venemaaga ja maismaaühendus Muuga ning Sillamäe sadamatele) ja Tallinna Ringtee (ühendus Paldiski sadamale TEN-T-ga). Teiste TEN-T maanteede investeeringud on väiksemas mahus. Investeeringud tuginevad perioodil 2007-2013 ellu viidud projektide tulemustele. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu kavandatud uuendamine on otseselt seotud eelmisel rahastamisperioodil Aruvalla-Kose lõiku tehtud investeeringutega. Ülejäänud riigimaanteid (sh hooldus rahastatakse riigieelarvest vastavalt kehtivale Teehoiukavale. Ehitusobjektide puhul, kus tõstetakse teeklassi, võetakse kasutusele erinevad keskkonnamõju leevendus- ja liiklusohutusmeetmed. TEN-T maanteede piiriületuse osas on kitsaskohad eelkõige Vene piiril, mille leevendamist kavandatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö raames. Toetatakse ka kolme suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) läbivate oluliste TEN-T lõikude ehitamist, kus on vajalik parandada juurdepääsu sadamatele/piiripunktidele või ehitada välja puudu olevad ühendused.
Siinkohal tahaksin tähelepanu pöörata alla joonitud lõigule esimeses paragrahvis. Seal viidatakse muuhulgas Rakenduskava eesmärgile 2.10.4.1., mis käsitleb jätkusuutliku transpordi arendust. Vastava punktiga tutvudes selgub aga, et praegusel kujul ei saa Reidi tee projekti kuidagi sellega ühtivaks pidada.
Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: keskkonnasõbralike (sealhulgas madala
müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.
2.10.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport
TEN-T võrgustikus Ühistranspordi (ÜT) kasutatavus Eestis on vähenenud – Eesti tööjõu-uuringu kohaselt kasutas ühissõidukeid tööl käimiseks 2012. a 23%, 2001. a 31% hõivatutest. /…/
Arendada tuleb intelligentseid transpordisüsteeme, näiteks tagab eri transpordiliikide parem ühendamine reaalajas infosüsteemidega kasutajamugavuse, väiksema ajakulu jm. Arvestades tehtud investeeringuid, on praegu lihtsam ÜT edasi arendada ning ennetada autokasutuse võimalikku kasvu, kui hiljem seda piirama hakata. Parandada tuleb transpordiühenduste ja planeeringute omavahelist sidumist.
Investeerimisprioriteedi raames pööratakse eelkõige tähelepanu suure veovõimega, kiireid ühendusi pakkuva ning keskkonnasäästliku ühistranspordi arendamisele, mis võimaldaks paremini avada sellesse juba tehtud investeeringute mõju ning tagada terve transpordikoridori sujuv toimimine. Ühistranspordi ja kergliikluse üldise konkurentsivõime tõstmiseks investeeritakse ühistranspordi peatuste ja jaamade ühendustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise.
Ehkki ka punktis 2.10.4.1. on eraldi eesmärgina välja toodud paremate ühenduste loomine erinevate transpordiliikide vahel, on selle all rõhutatult mõeldud ühistransporti, mitte autostumise soodustamist järjest laiemate magistraalide rajamisega kesklinna serva. Reidi tee projekt ei toeta neid eesmärke, vaid töötab neile vastu.
Ühtekuuluvusfondi eesmärgid linnaplaneerimises
Lisaks jätkusuutliku transpordi arengu pärssimisele töötab Reidi tee projekt vastu jätkusuutlikule linnapiirkondade arengule, mida käsitleb Rakenduskava üheksas Prioriteetne suund:
Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed.
2.9.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud
Suurematel linnapiirkondadel on oluliste CO2-emissiooni allikatena võtmetähtsus jätkusuutliku kasvuga seotud väljakutsete lahendamisel. Ühistranspordi osakaal suuremates linnapiirkondades tehtavate reiside puhul on vähenenud, samuti on suhteliselt madal jalgrattaga tehtavate sõitude osakaal. Kui 2005. aastal kasutas igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast või käis jala ligi 61% suuremate linnade ja nende lähitagamaa elanikest, siis 2012. aastal oli see näitaja 48,5%. Suureneva autokasutuse tagajärjeks on nii keskkonnatingimuste kui ka rahvatervise halvenemine. Uue taristu loomine eeskätt autokasutajaid silmas pidades halvendab linnakeskkonda nii jalgsi ja jalgrattaga liikujate ning ühistranspordi kasutajate kui ka linnaelanike jaoks veelgi. Oluline on luua linnakeskkond, milles on meeldiv ja mugav liikuda ilma autota. Selleks on vaja jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, säästvat liikuvust toetava avaliku linnaruumi arendamist ning head ligipääsu mugavale ja vajadustele vastavale ühistranspordile.
2.9.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid
Investeerimisprioriteedi raames toetatakse tegevusi, mis vähendavad sõltuvust isikliku auto kasutusest. Selleks toetatakse kolme tüüpi tegevusi: jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh jalg- ja jalgrattateed, jalgrattaparklad, rattaringlussusteemid, nutikad lahendused); avaliku linnaruumi muutmist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, ning ühistranspordi säästvat ja elanike vajadustele vastavat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid, piletisüsteemid, „pargi ja sõida“ süsteemid, keskkonnasäästlike ühissoidukite soetamine maksumuses, mis ületab tavaveeremi hinna).
Autodekesksust ning kergliiklejavaenulikkust on Reidi tee projektile ette heitnud paljud. Ei ole kuidagi põhjendatav, et moodsas linnas, milleks Tallinn end ometi peab, tullakse välja niivõrd ühekülgse transpordilahendusega, kaalumata alternatiivseid variante. Veel vähem on põhjendatud selle rahastamine fondist, mis seab eesmärgiks mitmekülgsete ja keskkonnasäästlike lahenduste toetamise. See eesmärk ei kajastu mitte ainult linnaplaneerimist puudutavates paragrahvides, vaid läbib tervet rakenduskava. Euroopa Liidu rahastamisprioriteetidest annab tõestust seegi, et Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise horisontaalsetes põhimõtetes on esikohal säästev areng, ning Euroopa Komisjon tõi oma 2013. aasta riigipõhistes soovitustes eraldi välja Eesti vajaduse “parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega.”
Projekti pooldajad on väitnud, et uus Reidi tee oleks keskkonnasõbralik, kuna muudaks liiklust sujuvamaks ja vähendaks seeläbi CO2-emissioone. Lühiajaliselt võib see tõsi olla, kuid pikemas perspektiivis soodustab suurem arv autoteid alati suurema arvu autode liiklemist, nii et igasugune positiivne keskkonnamõju jääks lühiajaliseks, rääkimata tõenäosusest, et ummikud edaspidi lihtsalt mujale tekiks.
Praegusel kujul ei vääri projekt Euroopa Liidu toetust
Kokkuvõtvalt leian, et Reidi tee finantseerimine Ühtekuuluvusfondi rahadest ei ole õigustatud. Esiteks lasub Eestil kui Partnerluslepingu ühel osapoolel kohustus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rahadega heaperemehelikult ümber käia. Seega on meie asi tagada, et fondist Eestile eraldatud raha kasutatakse võimalikult sihtotstarbekalt, s.t. täites võimalikult paljusid Rakenduskava eesmärke ning kindlasti mitte neile vastu töötades.
Teiseks teeksime toetusi ebasihtotstarbeliselt kasutades pikemas perspektiivis endale karuteene. Toetusfondide eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide jätkusuutlik areng ning fondide poolt jagatavate toetuste hulk on piiratud. Kui me tahame tulevikus Euroopas konkurentsivõimelised olla, peame kasutama meile antud vahendeid nii, et neist tulevikus maksimaalselt kasu oleks. Reidi tee projekt võib pakkuda küll lühiajalise lahenduse probleemidele autoliikluses, kuid ei ole kooskõlas kaasaegsete arusaamadega linnaplaneerimisest.
Tegelikkuses on praeguse projektiga mööda lastud suurepärane võimalus luua linnakodanike ja ekspertide kaasamõtlemisel ning Euroopa fondide toel tõeliselt uuenduslik transpordilahendus, mis oleks eeskujuks teistele Eesti või isegi maailma linnadele. Tasuta ühistranspordist üksi ei piisa, kui varsti keegi enam bussiga ei sõida ja jalakäijale või jalgratturile linnas kohta ei ole.
Palun Tallinna Linnavalitsusel tulla välja ettepanekuga uue transpordilahenduse osas, mis arvestaks Euroopa fondide raha kasutamise eesmärkidega.
Lugupidamisega,
Kaja Kallas
Euroopa Parlamendi saadik, Tallinna elanik