Kaja Kallas: Kust tuleb raha?

Arvamus
|
Kaja Kallas
|
16.08.2018

Kui ma vaatan neid mõtteid, millega erakonnad on tänaseks Riigikogu valimiste eel välja tulnud, siis mulle tundub, et fookus on sellel, kuhu raha jagada. Meie jaoks Reformierakonnas on tähtis see, kust raha tuleb. Kui me tahame, et kõigi Eesti inimeste sissetulekud – nii palgad, pensionid kui dividendid – kasvaksid, on ülitähtis, et meie majandus ei jääks kiduma, vaid kasvaks kiiremini. Et seda julgustada, on meie programmis mõned mõtted, mida tahaksin teiega jagada. Meie plaan toetub kuuele sambale:

  1. Lihtne ja õiglane maksusüsteem
  2. Uus käik innovatsioonile
  3. Tänapäeva majandusele vajalikud taristud
  4. Maailma eelistatuim ärikeskkond
  5. Kapitali kättesaadavus
  6. Vähem riiki majanduses

Lihtne ja õiglane maksusüsteem

Praegune valitsus on tekitanud maksukaose, mis tuleb likvideerida. Reformierakonna maksusüsteem on selge ja õiglane ning lihtsalt hallatav. Kehtestame tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot kõigile inimestele ja kaotame ära keerulised maksuastmed.

Vähendame aktsiise, mille tõstmisega on praegune valitsus suunanud inimesi maksuraha Lätti viima ning vähendanud Soome turistide arvu Eestis. Selle tulemusena saavad vähem tulu hotellid, restoranid, kultuuriasutused, juuksurid, taksojuhid ja teised turiste teenindavad ettevõtjad ja inimesed. Pärast muutuste tegemist kehtestame maksurahu, et ei peaks kartma, et maksusüsteem iga mõne kuu tagant rabistades ringi tehakse.

Uus käik innovatsioonile

Pikaajalist majanduskasvu loob innovatsioon. Innovatsioon ei teki niisama, vaid selleks on vaja tarkade inimeste koostööd. Suurendamaks teadustöötajate osakaalu majanduses tõstame doktorantide toetust ning toetame innovatsioonikeskuseid, mis aitavad kokku viia ettevõtjaid ja teadlasi. Selleks, et sünniks rohkem innovaatilisi tooteid ja teenuseid, aitame ettevõtjatel rakendusuuringuid teha ja loome rakendusuuringute keskuse, mis aitab ettevõtteid rakendusuuringute, innovaatiliste toote-, teenuse- ja tehnoloogiaprojektide elluviimisel.

Eesti riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusesse peaksid olema vähemalt 1% SKT-st ning soovime motiveerida erasektorit ja teadusasutusi suurendama investeeringuid ja kulutusi selles vallas. Kasutamaks ära Euroopa Liidu tuge, liitume Eurostars programmiga, mille alusel lisab Euroopa Komisjon igale riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks panustatud eurole omalt poolt neljandiku.

Kohustame riigihangetel rohkem kasutama innovatsioonikomponenti, mille tagajärjel ei hinnata mitte ainult odavamat hinda, vaid ka toodete ja teenuste uuenduslikkust.

Paljud uued teenused on tänapäeval seotud andmete parema töötlemisega, mistõttu teeme riigi, riigile kuuluvate ettevõtete ning turul valitsevat mõju omavate ettevõtjate andmed avatuks (austades loomulikult andmekaitse põhimõtteid), et nende andmete varal saaksid omakorda uued ettevõtjad arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid.

Toetame tööstuste, transpordi, põllumajanduse, energeetika ja teiste sektorite tehnoloogilist arengut ja digitaliseerimist, luues vajalikke koolitusi, mis aitavad ettevõtjatel näha uusi arenguvõimalusil. Tihti on digitaliseerimine seotud hirmude ja teadmatusega, koolitused aitavad seda ületada. Näiteks Iirimaal on väga arenenud e-kaubandus, sinna on jõutud läbi süstemaatilise lähenemise, kus ettevõtjaid selles vallas koolitati.

Arendame välja vajaliku taristu

Selleks, et ettevõtlikud inimesed saaksid üle Eesti tegutseda, on vaja toimivat taristut. Seetõttu ehitame neljarajaliseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteed. Alustame kiire raudteeühenduse ehk Rail Balticu rajamist Euroopaga. Toetame Tallinn-Helsingi tunneli ja Saaremaa silla rajamist.

Tänapäeva majanduses on oluline kiire internetiühenduse olemasolu, mistõttu toetame kvaliteetse ja kiire internetiühenduse toomist kõikjale Eestisse. Ka energiaühenduste väljaehitamist tuleb kiirendada ning liitumisprotsesse lühendada nii, et ettevõtted saaksid kiiremini oma tootmisega alustada ja see ei jääks elektriühenduse puudumise taha.

Loome maailma eelistatuima ärikeskkonna

Reformierakond loob ettevõtetele Eestis toimetavatele ettevõtjatele võimalikult hea ärikeskkonna, et muuta asjaajamine kasutajasõbralikuks ja soodsaks ning äriõiguse jõustamise kiireks ja õiglaseks. Eestis tegutsemine peab ettevõtja jaoks olema eelis ning ettevõtja peab end Eestis tundma oodatu ja vajalikuna. Peame vajalikuks oluliselt tugevdada Eesti majandusdiplomaatiat, sealhulgas meie ettevõtete suurimal turul Euroopa Liidus. Seisame järjekindlalt ettevõtete tulumaksu taastamise vastu.

Tööjõupuuduse on ettevõtete arengu peamiseks takistuseks, seetõttu tuleb kiiresti tühistada Keskerakonna valitsuse vale otsus, mis kehtestas kõrgemad maksud töötavatele pensionäridele. Kui ettevõte Eestist töötajaid ei leia, peab tal olema võimalus neid töötajaid mujalt tööle tuua, tingimusel, et riik kontrollib kogu protsessi ja ettevõte hoolitseb selle eest, et sissetulnud töötaja pärast töö lõppemist ka lahkub.

Järgmise valitsemisperioodi suur väljakutse on luua töötamise uuele reaalsusele vastavad reeglid, mis soosivad paindlikke töövorme ja tagavad sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse. Peame mõtlema ka kaugemale järgmisest valimisperioodist ja arutama, kuidas peaks ka maksusüsteem vastama sellele, kuidas inimesed tänapäeval töötavad. Samuti tuleb meil minna üle ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Võib tunduda, et see pole majandusteema, kuid tegelikult on just eesti keelt mitterääkivate inimeste hulgas tööpuudus hetkel suurim, järelikult on seal ka kõige rohkem kasutamata töökäsi.  

Vähendamaks bürokraatiat, peame oluliselt mugavamaks tegema riigiga suhtlemise. Kui riik on korra ettevõtja käest juba andmeid küsinud, siis ei tohiks ta seda teha teist korda, sest meil on e-riik ja andmebaaside ristkasutus peab toimima ilma inimestele lisakohustusi tekitamata.

Ja nagu ikka, seisab Reformierakond järjekindlalt vastu ettevõtete tulumaksu taastamisele. Uskuge, ka seda on selles valimiskampaanias vaja kõva häälega välja öelda.

Kapitali kättesaadavus

Kui ettevõttel või omanikul pole ettevõtte kasvuks ja arenemiseks piisavalt kapitali, siis on vaja kaasata lisakapitali. Eesti finantsturg on väike, panganduskeskne ja konkurentsivaene, mistõttu tihti pole lihtne kapitalile ligi pääseda.  

Arvestades, et Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, töötame välja sobiva lahenduse (nt Kredexi käendus), mis parandaks väikeettevõtete ligipääsu laenudele, mis on mõeldud tootmise laiendamiseks või uuendamiseks.

Peame oluliseks säästmise suurendamist ja pakume selleks erinevaid võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba raames. Eesti pensionifondide raha tuleb rohkem Eesti ettevõtlusse investeerida, ka selleks tuleb finantsturge arendada.

Vähem riiki majanduses

Nii nagu me ei taha, et riik asub reguleerima seda, mis toimub inimeste magamistoas, ei taha me ka, et riik sekkuks liiga palju ettevõtjate tegevusse. Majandus toimib paremini, kui ettevõtjad saavad tegeleda sellega, mida nad kõige paremini oskavad ega pea tegelema liigse bürokraatiaga. Peame vajalikuks erinevate tootmisprotsessi mõjutavate nõuete ülevaatamist, et vähendada ettevõtjate aruandluskohustust. Kujundame ettevõtluse järelvalvega seotud ametid kontrollijatest-karistajatest nõustajateks ja partneriteks. Lühendame päringutele vastamise tähtaegu ja lihtsustame töökorraldust.

Järjest enam on riik astunud ettevõtja pärusmaale ja asunud ettevõtjatega erinevates valdkondades konkureerima. Reformierakond leiab, et seal, kus erasektor soovib teenust osutada, ei peaks seda tegema riik. Riik peaks osalema ettevõtluses ainult siis, kui see on julgeoleku või muudel kaalutlustel vältimatu. Seetõttu erastame kas osaliselt või täielikult riigile kuuluvad ettevõtted, mis neile kaalutlustele ei vasta. Peame vajalikuks, et ka kohalikud omavalitsused erastaksid ettevõtted samadest kaalutlustest lähtuvalt.

Need on meie majandusprogrammi esimesed punktid. Oleme kindlasti avatud kõigi tarkade inimeste mõtetele, mis majandusele veelgi hoogu annaksid. Kirjutage mulle otse, saame kokku ja arutame.

Te küsite nüüd, mis see kõik maksab. Vastus on, et maksab. Kuid toimiv majandus ja hea ettevõtluskeskkond toovad veel rohkem tagasi. Reformierakonnal on plaanis esitada valimisprogramm, mille tulud ja kulud on riigieelarve võimalustega tasakaalus. Täpse plaani ja arvutuste tegemisega tegeleme. Siiski on oluline, et erinevalt teistest erakondadest, kes lubavad erinevatele valijagruppidele lihtsalt sularaha, on meil kindel usk, et nendest investeeringutest tuleb lõpuks meile kõigile rohkem raha tagasi. Kui me tahame, et meil oleks kümne aasta pärast ka äge väike riik, mille üle me uhked oleme, siis tuleb need asjad ära teha.

 

The post Kust tuleb raha? appeared first on Kaja Kallas.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt