Moodustasime Euroopa Parlamendi Ukraina delegatsioonis koos Ukraina parlamendi liikmetega töötandemid, kus igaüks vastutab ühe teemavaldkonna eest. Ma olen tandemis koos Rada liikme Victoria Ptashnykiga (erakond Samopomich) ja meie vastutusalaks on kohtusüsteemi reformid.
Üks peamisi asju, mida inimesed, kes Maidani ajal tänavatele tulid, nõudsid, oli aus kohtusüsteem. Nagu me kõik teame, on korruptsioon siiamaani suurim probleem Ukrainas. Nii tegelik kui tajutav korruptsioon. Paha lugu on see, et inimesed hakkavad lootust kaotama ja ei usu enam reformide võimalikkusesse
2. juunil käivitas Ukraina parlament ulatusliku reformi riigi kohtusüsteemi ja õiguskorra tagamiseks. Reformipaketi osana võttis Verkhovna Rada vastu kolm seadust:
- Uus kohtusüsteemi seadus (puudutab ka kohtunike staatust)
- Uus kohtuotsuste täitmise eest vastutavate asutuste seadus (puudutab institutsioone ja isikuid, kes viivad täide kohtuotsuseid ja tegelevad nende asutuste järelvalvega)
- Ukraina põhiseadus muutmise seadus (õigust puudutavates paragrahvides)
Nende uute seadustega, mida loodetavasti hakatakse rakendama septembrist, tahetakse suurendada kohtusüsteemi läbipaistvust, võidelda korruptsiooniga, ja ka üldiselt muuta Ukraina kohtusüsteem efektiivsemaks. Kui seadused korralikult rakendatakse, siis peaks reform Ukraina ka investoritele tunduvalt atraktiivsemaks muutma. Sest kes tahaks investeerida riiki, kus üksi seadus neid ei toeta?
A photo posted by Kaja Kallas (@kajakallas) on Mar 2, 2016 at 2:51am PST
Uus kohtusüsteemi seadus
Mitte kõik Ukraina kohtuotsused pole olnud ebaprofessionaalsed ja kallutatud, aga seda on juhtunud liiga tihti. Uus seadus peaks põhimõtteliselt kogu Ukraina kohtusüsteemi täielikult ümber korraldama. See asendab praeguse neljaastmelise süsteemi kolmeastmelisega ja toob suured muudatused Ukraina riigikohtu struktuuri ja pädevuste valdkonnas. Seaduse järgi peaks tekkima ka uued spetsiaalsed korruptsiooni ja intellektuaalse omandi õiguskaitse kohtud.
Sisuliselt on uue kohtusüsteemi seaduse peamine eesmärk lõpetada korruptsioon, kuna on suures osas suunatud kohtunikele: see reguleerib kohtulike immuunsust, kohtunike toetuste saamise nõudeid, parandab professionaalsust ning seab eetikanormid. Eeldatakse, et reformi tulemusel asendatakse 70% praegustest kohtunikest uutega. Põhiline probleem kohtunikega on siiani olnud nende sõltuvus oligarhidest.
Veebruaris viidi juba läbi üle kolmesaja kohtuniku nn pädevuste hindamise eksamitest (intervjuud ja õigusalaste toimikute kontrollimine) ja tulemused on huvitavad – 40% kohaletulnutest kukkusid eksamil läbi ja 20% registreerunutest ei tulnud üldse kohale. Eksamid tehakse ka uutele prokuröridele ja teistele õigusala töötajatele.
Kohtuotsuste täitmise eest vastutavate asutuste reform
Kohtuotsuste täitmise eest vastutavate asutuste ebaefektiivsus on üks peamisi probleeme, mis on põhjustanud usaldamatuse Ukraina kohtusüsteemi vastu. Aasta jooksul viiakse päriselt täide ainult umbes 30% kohtuotsustest. Seega võid saada küll kohtuotsuse, kuid lahendust ikkagi ei saa, sest otsust ei viida täide. See kõik suurendab frustratsiooni.
Selle reformi alla kuulub ka ”eraõiguslike kohtutäiturite” (pirvate baliffs) instituudi loomine. Kohtumenetluse mõlemal osapoolel on seega vastavast ühtsest registrist võimalik valida meelepärane kohtuteener.
Lisaks sätestab uus seadus mehhanismi kohtuotsuste täitmise kontrollimiseks. Nii menetluse pooled kui ka kolmandad isikud saavad esitada kohtule kaebuse, mis puudutab kohtuotsuseid, kohtutäiturite tegevust või tegevusetust.
Põhiseaduse muutmine
Põhiseaduse muutmise seadus peaks tooma samuti olulisi muudatusi ning Ukraina ametnike sõnul võeti siin ka enamusi Euroopa Komisjoni soovitusi kuulda. Siin on kõige enam vaidlusi tekitanud küsimus seoses advokaatide monopoliga, mis näeb ette, et vaid advokaadid (advokatuuri liikmed) võivad Ukraina kohtutes kliendi huve esindada.
Ka Eestis kehtib reegel, et Riigikohtus saavad esindada vaid vandeadvokaadid. Ma arvan, et selline lähenemine tõstab kõikide osaliste professionaalsust ja seeläbi muudab ka kohtuotsuste kvaliteeti paremuse poole. Kui etteheide on monopoliseerimine, siis peaks vaatama, et pääs advokatuuri on kõigile võrdsetel tingimustel kättesaadav ja tingimused on läbipaistvad.
Põhiseaduse muutmise seadus näeb ka ette, et seadus võib luua vaidluste lahendamiseks kohustusliku nn eel-kohtumenetluse.
Tulles korruptsiooni juurde, siis ukrainlased ise peavad üheks suureks saavutuseks iseseisvate korruptsioonivastaste büroode loomist. Nendeks on Riiklik Korrutpsioonivastane Büroo (National Anticorruption Bureau), mis tegeleb korrutsiooni tuvastamise ja uurimisega ja Korruptsioonivastane Eriprokuratuur (Special Anticorruption Prosecution), mis tegeleb korruptsioonialaste süüdistuste esitamisega. Sellele lisaks veel eelmainitud korruptsioonikohtud. Samas jääb kohati mulje, et nad loovad uusi agentuure ainult selleks, et Euroopa silmis rist kastikesse saada ja öelda, et oleme tingimuse täitnud. Siiski jääb küsimus, kas tegelikult ja sisuliselt korruptsiooniga tegeleta üldse soovitakse? Kui mõttekas on luua uusi institutsioone, selmet kohe asja kallale hakata? Ja “kohe” on ka juba mitu head aastat olnud.
Suur probleem on see, et üksikuid korruptsioonijuhtumeid on lihtne tuvastada, kuid raske on jälile saada komplekssetele korruptsiooniskeemidele, kuhu on kaasatud terved suured organisatsioonid ja süsteemid – need tuleks päevavalgele tuua. Selleks aga peabki olema esmalt kindel, et kohtusüsteem on aus ja erapooletu ning julgeb vastu võtta otsuseid, mis korruptiivseid süsteeme lõhuvad. Seni kaua kuni pole ette näidata poliitilist tahet korruptsiooniga võidelda ja kohtuotsuseid, mis korruptante karistavad, ei saagi ette heita, et inimesed on lootust kaotamas.