Siin on loetelu algatustest, mis jäävad ajalooraamatutesse 2019. aasta riigieelarvest, mille tänane Keskerakonna koalitsioon riigikogus vastu võtab.
Ajalooliselt suured katuserahad. Kolme valitsuserakonna juhi tehtud täiesti skandaalse otsusega, eirates konkursse, arengukavasid ja pingeridasid, jagatakse laiali 25,7 miljonit eurot! Riigikogu fraktsioonid viskavad selle hunniku otsa lõdva randmega veel 7,3 miljonit eurot, mis ka üksi oleks rekordiline summa. Ehk siis kokku 33 miljonit eurot.
See on kõik.
Jüri Ratase valitsuse viimane eelarve ei sisalda mitte ühtegi ambitsiooni, ühtegi suurt muutust, mitte mingit algatust, mis teeks Eesti toimimist paremaks. Riigivalitsemine on ju teatavasti pausil, seda hoolimata tõsiaasjast, et võib-olla viimast aastat on meil korralik majanduskasv.
Esitasime opositsioonierakonnana riigieelarvesse muudatused, mis oleksid ambitsiooni eelarvesse vähegi lisanud. Valitsus neid ei toetanud.
Valitsus ei toetanud mõtet alustada lõpuks ometi Eesti koolisüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmist, kuigi valitsuserakond Isamaa arutas selle tegemiseks sügisel Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning ka sotsiaaldemokraadid on seda reformi ideeliselt toetanud.
Valitsus ei toetanud mõtet tõsta teadus-arendustegevuse rahastamist, mille riigipoolse panuse kõik valitsuserakonnad on lubanud tõsta 1%ni. Statistikaameti järgi oli see protsent 2017. aastal hetkel 0,52 ehk eesmärgist väga kaugel. Reformierakonna parandusettepanek aga valitsuse toetust ei leidnud.
Valitsus ei toetanud ettepanekut lõpetada töötavate pesnionäride kõrgem maksustamine, mis tuli kaasa 2018. aasta tulumaksureformiga. Jüri Ratase valitsus oli Eesti ajaloos esimene, mis läks pensionäride sissetulekute kallale, üle 60 000 pensionäri, nende seas töötavad arstid ja õpetajad, kaotas pärast reformi sissetulekus, sest oli teinud otsuse pärast väljateenitud pensioniea saabumist edasi töötada. Kuigi valitsuserakonnad lubasid seda ebaõiglust leevendada, arvestades, et meil on iga töökätt tööturule vaja, ei ole Reformierakonna vastav seaduseparandus edasi liikunud ja ka eelarve hääletusel hääletasid nii Isamaa, sotsid, kui Keskerakond selle paranduse vastu. Eelarve ei sisalda ka Keskerakonna poolt juba eelmistel valimistel lubatud erakorralist pensionitõusu. Rääkida on sellest tore, tegudes seda aga ei ole.
Isamaa tõi eelarvekõnelustel lauale idee langetada alkoholiaktsiisi. Kuigi uuringud näitavad, et aktsiisi langetamine kärbiks oluliselt piirikaubandust ja tooks eelarvesse raha tagasi, jäi see idee eelarvest välja. See tähendab, et tänaseks Eestile eelarveprognoosiga võrreldes 340 miljonit eurot vähem sisse toonud alkoholipoliitika jätkub ka järgmisel aastal. Loomulikult hääletas Isamaa läbivalt ka aktsiisilangetamise vastu.
Sisuline reformiidee oli meil ka seoses katuserahadega. Selle asemel, et osta maksumaksja rahaga nende samade maksumaksjate hääli ja jagada seda raha vaitsuserakondade sõpradele, tegime ettepaneku tõsta see üle omavalituste tasandusfondi, kust seda jagataks rahandusministeeriumis välja töötatud kriteeriumite alusel neile, kellel päriselt raha vaja on.
Loomulikult olid valitsuserakonnad selle muudatuse vastu. Sellest hoolimata oleks rekordiline rahavargus riigieelarvest peaaegu läbi kukkunud, kui otsustaval hetkel poleks selgunud, et mõned varem ka katuserahade vastu võidelnud Vabaerakonna saadikud olid sünnipäeval või oli neil hakanud paha.
Tänasel eelarve hääletusel jääb meil üle nentida, et Jüri Ratase valitsuse viimane eelarve jääb ajalukku ainult sellega, et valitsuse liikmed sahkerdasid oma valijatele üle 30 miljoni euro, mis tahetakse iga hinna eest märtsis häälete vastu vahetada. Reformierakond soovib, et järgmise aasta eelarves oleks esikohal jällegi ideed, mis teeksid Eesti elu ja riigivalitsemist paremaks ja seetõttu hääletame me tänavuse eelarve vastu.
The post Ajalooline vargus appeared first on Kaja Kallas.