Eesti 2026. aasta riigieelarve saab olema julge ja sihikindel. Ajal, mil maailm on muutunud ettearvamatuks ja meie majandus alles tagasilöökidest taastub, seab see riigi fookuse kahele kriitilisele eesmärgile: julgeoleku tugevdamisele ja majanduskasvu käivitamisele. Pole midagi kerget, kuid edu ei sünnigi lihtsate valikute kaudu, kirjutab riigikogu liige Jüri Jaanson.
Reformierakonna ja Eesti 200 juhitava koalitsiooni prioriteedid on selged. Kaitsekulud kasvavad vähemalt vähemalt viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis tähendab nelja aasta jooksul üle kümne miljardi euro riigikaitse ja kaitsetööstuse tugevdamiseks. See ei ole pelgalt kaitsekulu, vaid investeering Eesti turvalisusesse ja majanduslikku vastupidavusse. Riigieelarve loob ka kestliku raamistiku, hoidmaks avalikke teenuseid ja tagamaks inimestele reaalse sissetuleku kasvu.
Opositsiooni kriitika kõlab valjult, kuid meenutagem, kust me tuleme. 2020. aastal tõsteti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa valitsuse ajal Eesti struktuurne eelarvepuudujääk 5,2 protsendini SKTst, mis on suurim tasakaalutus meie lähiajaloos. Selle tulemusena tühjendati riigireservid ja pandi tulevastele valitsustele peale surve taastada riigirahanduse usaldusväärsus. Rahanduslike varude kulutamine poliitilise populaarsuse nimel oli ja on jätkuvalt vastutustundetu.
Tuleva aasta eelarve taastab stabiilsust ja usaldust samm-sammult, tehes seda keerulises julgeolekuolukorras ning vähendades seejuures maksukoormust SKT suhtes 2025. aasta 36,6 protsendilt 35,2ni.
Eelarve keskmes on inimeste toimetulek ja ettevõtluse konkurentsivõime. Uue aasta eelarvega kaob EKREIKE valitsuse ajal kehtestatud maksuküür, mis koormas eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni kuus, jättes keskmise palgaga töötajale aastas üle 1800 euro rohkem kätte. Samuti jääb ära varem kavandatud tulumaksumäära tõus. Mõlema maksumuudatuse toel jääb järgmisest aastast majandusse ligemale 780 miljonit eurot lisaks. Peredele lisandub leevendus automaksus, kus iga alla 19aastane laps vähendab maksu kuni 100 euro võrra. Need sammud tugevdavad sisetarbimist ja toetavad ettevõtlust Pärnumaal.
Uue aasta eelarve tagab palgakasvu õpetajatele, päästjatele, politseinikele ja kultuuritöötajatele. Õpetaja alampalk kerkib 1970 euroni, keskmine palk 2403 euroni, et jõuda 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest. Päästjaid ja politseinikke ootab kümneprotsendine palgatõus. See tähendab kindlustunnet õpetajatele, päästjatele ja politseinikele, kes hoiavad meie kogukondi toimimas. Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 817 eurolt 861ni, toetades sellega vanemaealiste toimetulekut kiirelt kasvanud hindadega.
Endise tippsportlasena jälgin alati eraldisi tippspordile ja heameel on märkida, et treenerite töö väärtustamine on järgmise aasta riigieelarves selgelt esile toodud. Treenerite tööjõukulu toetusmeetme maht kasvab ühe miljoni euro võrra, ulatudes 2026. aastal kokku 12,76 miljoni euroni. Selle kaudu tõuseb täiskohaga töötava treeneri miinimumpalk 1520 euroni kuus, mis on oluline samm eesmärgi poole tagada treeneritele vähemalt Eesti keskmine töötasu.
Märkimisväärselt suureneb Team Estonia programm: nelja aasta jooksul lisandub iga aasta kohta kaks miljonit eurot, tõstes programmi kogumahu järgneval neljal aastal kokku 9,66 miljoni euroni senise 7,85 miljoni asemel. See annab tippsportlastele, koondistele ja tugipersonalile stabiilsema ettevalmistuse ja paremad võimalused rahvusvahelises konkurentsis.
Samuti suureneb rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste toetamise meede kahe miljoni euroni aastas, mis võimaldab Eestil võõrustada rohkem maailmatasemel spordi- ja kultuurisündmusi. Need otsused tugevdavad Eesti positsiooni spordiriigina ning toetavad Pärnumaa spordielu, kus tugevad traditsioonid ja noorte järelkasv väärivad kindlat ja jätkusuutlikku riiklikku tuge.
Pärnumaa vaates on eelarve üks tasakaalukamaid ja tulevikku vaatavamaid. Kaitsetööstuse arenduseks on Pärnumaale kavandatud ligikaudu 50 miljonit eurot, mis suunatakse kaitsetööstuspargi projekteerimisse ja rajamise ettevalmistusse. See loob eeldused nüüdisaegse tootmis- ja arenduskeskkonna tekkeks piirkonda, toob uusi töökohti, tugevdab kohalikke tarneahelaid ning kasvatab innovatsioonivõimet. Tegemist on pikaajalise investeeringuga, mis seob Pärnumaa Eesti kaitsevõimega ja tekitab eeldused kõrgema lisandväärtusega tootmiseks.
Taristuinvesteeringute maht on rekordiline: riik suunab teede ja raudteede arendamisse kokku ligemale miljard eurot. Ainuüksi teedeehitusse ja -hooldusse paigutatakse 277 miljonit eurot, millest 85 miljonit on planeeritud uue mootorsõidukimaksu laekumistest. Suurimad tööd toimuvad Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel (Via Baltica), kus jätkub neljarealiste lõikude ehitus pea 40 kilomeetril. Pärnu suunal ehitatakse välja Haimre–Konuvere lõik (8,6 km) ning käivad viimased ettevalmistused Päädeva–Konuvere ja Libatse–Nurme lõigu ehituseks. Need investeeringud parandavad liiklusohutust, vähendavad ummikuid ja lühendavad sõiduaega Tallinna ja Pärnu vahel. Samuti toetavad need ettevõtluse arengut ja regionaalset tasakaalu, luues paremad ühendused sadamate, tööstusparkide ja turismikeskustega.
Samuti panustab riik Rail Balticu põhikoridori ja raudteetranspordi arendamisse kokku 684 miljonit eurot. Investeeringud hõlmavad põhitee ehituse jätkamist, jaamade ja viaduktide rajamist ning ühendusi kohalike teedevõrkudega. Pärnusse rajatav rahvusvaheline reisiterminal seob linna tulevikus kiire ühendusega nii Tallinna, Riia kui Euroopa transpordikoridoridega. Need otsused muudavad Pärnumaa üheks Lääne-Eesti sõlmpunktiks ning loovad piirkonnale uusi majandus- ja tööhõivevõimalusi.
Järgmise aasta riigieelarve tugineb põhimõttele, et riigi kulud tuleb korrastada ilma maksukoormust suurendamata. Selleks vähendab valitsus kolme aasta jooksul avaliku sektori tööjõu- ja majandamiskulusid kümme protsenti, kokku vähemalt 1,4 miljardit eurot. Kärped puudutavad eeskätt tugistruktuure, haldusaparaati ja ebatõhusat tegevust, mitte inimestele olulisi teenuseid. Eesmärk ei ole pelgalt kokkuhoid, vaid targem ja tõhusam riik, kus iga euro töötab paremini ning avalikud teenused jäävad inimestele kättesaadavaks ja kvaliteetseks ka tulevikus.
2026. aasta riigieelarve on pragmaatiline kasvuleping. See ühendab kaitseinvesteeringud, taristu arendused ja inimeste sissetulekute kasvu. Pärnumaale tähendab see uusi töökohti, paremat ühenduvust ja suuremat turvatunnet. See on eelarve, mis ei kuluta tulevikku, vaid ehitab seda.