Ühetaolise tulumaksusüsteemi taastamine järgmise, 2026. aasta algusest on oluline samm, taastamaks Eesti maksukorralduse loogilisus ja õiglusprintsiip. Muutus on põhimõtteline: proportsionaalses maksusüsteemis panustavad kõik maksumaksjad sama protsendi oma tulust. See muudab maksusüsteemi läbipaistvaks ja prognoositavaks. See välistab moonutused, kus lisasissetulek viib ootamatu maksukoormuse kasvuni, nagu see on praegu veel kehtiva küüraka süsteemi puhul, kirjutab riigikogu liige Jüri Jaanson.
Maksureformi tulemusena taastatav ühetaoline tulumaksusüsteem motiveerib inimesi end arendama, rohkem teenima ja aktiivsemalt tööturul osalema. Brookings Institutioni mõttekoja uuringud kinnitavad, et ühtlase maksukoormuse korral suureneb inimeste pikaajaline säästmine ja investeerimisaktiivsus, mis toetab majanduse arengut. Teisest küljest toob Cato Institute‘i mõttekoda esile, et lihtne maksusüsteem vähendab maksudest kõrvalehoidmist ja parandab ettevõtluskeskkonda, soodustades seeläbi majandusaktiivsust ja tootlikkust.
Maksuküüru kadumine on ühiskonna praktiline võit
Uus süsteem annab märgatava võidu palgasaajale: järgmisel aastal kasvab keskmise palga teenija netosissetulek 125 euro võrra kuus. Aastas tähendab see 1500eurost maksuvõitu. Samal ajal jääb kehtima maksuvaba tulu määr 700 eurot, mis mõjub hästi madalama sissetulekuga inimestele. Ümberpööratult, kui tänavu maksab keskmist palka teeniv inimene 472 eurot kuus tulumaksu, siis tuleval aastal väheneb see tänu maksuvaba tulu osale 348 euroni. Nii tõuseb maksumaksjale kättejääv keskmine netopalk 1676-lt 1801 euroni.
Õiglane maksustamine ei tähenda kõigile võrdset kasu, kuid see tagab ühtse arusaama maksusüsteemi loogika ja lihtsuse suhtes. Sotsiaalpoliitikas täiendavad maksusüsteemi vajaduspõhised toetused ja teenused, mis on abiks majanduslikult keerulisemas seisus inimestele.
Ettevõtlus võidab
Ettevõtjale loob maksureform senisest stabiilsema, lihtsama ja investeerimissõbralikuma keskkonna. Lihtsustub maksuarvestus, mis on tähtis just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nende halduskoormuse vähendamine ja prognoositav maksukeskkond on majandusarengu üks eeltingimusi. Ettevõtjad vajavad kindlust, et maksukeskkond ei muutu poliitiliste tsüklite vahetumisel, sest usalduslik ja stabiilne maksusüsteem on ettevõtluse ja arengu eeldus. Lihtsam ja selgem maksusüsteem saab olla tugeva poliitilise toetuse alustala.
Reformiga kaob plaanitud kasumimaks, mis jooksvast kasumist oleks kaks protsenti viinud maksudeks, ja asemele jääb ühelaadne, 24 protsendini tõusev tulumaks, ettevõtjale vaid väljavõetavalt kasumilt. Sama määraga jääb käesoleva aasta 1. juulist tähtajata kehtima käibemakski.
Tähtaja kaotamise põhjus on eelkõige maailma poliitilised arengusuunad ja Euroopa süvenevalt ebakindel julgeolekukeskkond, mis nõuavad kaitsekulutuste kasvu. Riigi eesmärk on tõsta kaitsekulutused viie protsendini majanduskasvust, mis tagaks koos liitlaste jõududega meile küllaldase heidutusvõime. Samuti kinnitavad ÜRO, NATO ja OECD analüüsid, et geopoliitiliste riskide kasv on uus normaalsus. See tähendab pidevat konflikti- ja sõjaohtu.
Muud majanduse arengut toetavad meetmed
Valitsuse heakskiidetud maksureformiga on plaanis rakendada muidki positiivseid, elu lihtsustavaid muudatusi. Kõigepealt piirata halduskoormuse kasvu, et iga uue regulatsiooni kehtestamisel tuleb tühistada vähemalt üks olemasolev nõue. Kaob alkoholiregister, mis vähendab ettevõtjate koormust ja hoiab aastas kokku miljoneid eurosid. Lihtsustub kodulaenude finantseerimine, laenu viimisel teise panka kaob hüpoteegi ümbervormistamise notarikulu, mis näiteks 150 000eurose laenu puhul tähendab umbes 275eurost kokkuhoidu. Kaovad ajast ja arust töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, näiteks vajadus kontrollida kord kuus redeleid või ühemeheettevõtete kohustus tellida iseendale riskianalüüs.
Peale maksukasvu suunatakse julgeoleku kindlustamiseks kaitsevaldkonda Euroopa ühtekuuluvusfondidest 200 miljonit eurot. See raha leitakse ministeeriumidelt, kes peavad tegema ettepanekuid, millistest valdkondadest on mõistlik raha kaitsevaldkonda suunata. Selle eest ei saa teha otseselt sõjalisi kulutusi, küll aga arendada kaitsetaristut või sõjalist liikuvust. Oluline on siinkohal mainida Euroopa Komisjoni kinnitatud tegevuskava, mille eesmärk on täielikult loobuda Venemaa energiaimpordist hiljemalt aastaks 2027. Eesti on ülejäänud Baltimaadega olnud selles protsessis eeskujuks, elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga käesoleva aasta veebruaris lõpetas täielikult Eesti sõltuvuse Venemaa energiakandjatest ja -süsteemist.
Niisama tähtis on toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel. Kaitseväelaste toetus tõuseb tagasiulatuvalt 21. aprillist 37-lt 55 euroni, allohvitseridel 40-lt 60 ja ohvitseridel 50-lt 75 euroni iga õppusepäeva eest. Toetuste kasv umbes poole võrra on praktiline samm, et väärtustada sisulist panust riigikaitsesse.
Kokkuvõtteks: järgmise aasta maksureform on samm senisest õiglasema, inimlikuma ja ettevõtjasõbralikuma süsteemi poole. Siiski sõltub reformi edukus peale maksulihtsuse ja protsentide inimeste tegelikust toimetulekust ja paranevast elukvaliteedist. Väidan, et turvatunnet ja julgeolekut ei ehita ainult relvade, vaid ka majandusliku ja sotsiaalse kindlustundega, mis algab palgapäeval pangakontot vaadates.