Riigikogus läbis esimese lugemise seadusemuudatus olümpiavõitja riikliku toetuse sidumiseks keskmise palgaga.
Spordiseaduse muutmise algataja Jüri Jaansoni selgitusel on vajalik kehtestada olümpiavõitja riikliku toetuse valem viisil, mis arvestab keskmise palga ja elukalliduse muutumisega ajas.
„Tippsport nõuab oma ka tervise liigse kulumise näol. Oleme pidanud tunnistama kolme olümpiakulla müüki, kõigi põhjuseks oli tervisekahjustuste täiendav ravivajadus,“ ütles riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees.
Jaansoni sõnul on olümpiavõitja riiklik toetus püsinud samal tasemel spordiseaduse vastuvõtmisest, kuigi seadusesse lisati ka klausel, et toetuse suurus vaadatakse riigieelarve koostamisel iga-aastaselt üle.
„12 aasta järel oleme jõudnud punkti, kus algne 1,5-kordne keskmise palga suurune toetus 10 000 krooni ehk 650 eurot moodustab täna umbes poole keskmisest brutopalgast,“ lausus riigikogu liige.
„Tänapäeval on olümpiamängude lahutamatuks osaks paralümpiamängud erivajadustega inimestele. Seal osalejad on oma ahtamates valikutes leidnud väljundi spordis ja on tahtejõu väljenduses eeskujuks nii oma sihtrühmale kui laiemaltki ühiskonnas. Riik peab ka paralümpiavõitjaid väärikalt toetama,“ lisas eelnõu algataja.
Seadusemuudatusega kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine kuupalk, mida statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelnenud aasta kolmandas kvartalis. Paralümpiamängude võitjate riikliku toetuse määraks saaks 0,65-kordne keskmine kuupalk.