Praegusel linnavalitsusel on pikaajaline plaan hoida ja arendada neid väärtusi, mis teevad Viljandist suurepärase kodulinna. Eelkõige puudutab see meie üld- ja huvihariduse head käekäiku, aga ka üleüldist meeldiva elukeskkonna loomist. Tähtsal kohal on erasektori investeeringute positiivse mõju võimendamine, kirjutab Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.
Järgmise viie aastaga suunab linn tänavate ning kõnni- ja kergliiklusteede ehitusse üle 8 miljoni euro. Suuremad summad sellest on mõeldud Männimäe tee väljaehitamiseks, Viljandi järve äärde kerkiva spaahotelli juurdepääsutänavate ja parkla ehituseks, juba käesoleval aastal valmiva Uueveski kergliiklustee ehituseks ning samuti tänavu valmivaks Kaalu ja Turu tänava remondiks. Pikeneb järveäärne promenaad uue spaani ning Järveotsal saab Riia maantee äärne kergliiklustee pikendatud nii, et tekib ühendus riigimaanteeäärse uue kergliiklusteega.
Suve alguses otsustasime, et ehitame koostöös Lidli poe rajaja Embach Ehitusega uue lahenduse järgi välja Reinu tee kuni Ugala tiigi viaduktini. Et poe kerkimiseks vajalike trasside rajamise eest tasub arendaja, saab linn selle ehituse tehtud peaaegu kolm korda odavamalt, kui see oleks läinud maksma eraldiseisva tööna.
2027. aastal valmib järve ääres Oleg Grossi arendatav, 40 miljonit eurot maksma minev spaahotell, mis toob linna juurde 170 töökohta, 150 hotellituba ja kuni 80 000 ööbimist aastas. See tähendab, et ka linn peab senisest enam pingutama, et meie puhketaristu oleks heas korras ja pakuks lisanduvatele külalistele meeldivaid elamusi.
Tähelepanuväärne on, et tänavu suudame linnaelanike ja toetajate abiga korda teha ühe meie maamärgi Trepimäe. Aitäh kõigile, kes on juba selle plaani teostumisse panustanud. Sügiseks on uus trepp valmis.
Samuti on linnavalitsus koos maakonna valdadega ette valmistamas projekti nelja linnuse külastuskeskkonna arendamiseks. Ettevõtmisse on kaasatud kõik Viljandimaa omavalitsused ning ka Viljandi muuseum, kes on uute juhtide all võtnud südameasjaks nii Viljandi ordulinnuse kui ka teiste maakonna linnuste lugu külalistele jutustada.
Pikalt remonti oodanud spordihoone vana osa on linnavalitsusel plaanis ette võtta 2026. aastal. Oleme loobunud selle spordisaali laiendamise plaanist, mis muinsuskaitseameti vastuseisu tõttu maja remondiplaanid mitmel korral kraavi ajas. Tegutseme nüüd selles suunas, et teha hoone korda praeguses suuruses. Sellega paranevad kõigi praegu hoonet kasutavate noorte sportlaste treenimistingimused.
2028. aastaks on plaanis ehitada lasteaed Uueveski, Peetrimõisa ja Kesklinna piirkonna teenindamiseks. Ühest küljest on uut lasteaeda vaja sellepärast, et nendes piirkondades on lasteaiakohti puudu ja paljud vanemad peavad viima oma lapsi teise linna otsa. Teine põhjus on, et Krõllipesa lasteaia Krõlli õppehoone aadressil Kagu tänav 9 langeb 2030. aastal kasutusest välja, sest seal pole enam võimalik täita kõiki lasteaia pidamiseks seatud nõudeid.
Uue lasteaia asukohavalikul on sõelale jäänud kaks kinnistut: endine Musta tee aiandi krunt ning Uueveski treppide esine kinnistu Ugala puiestee ja Endla tänava nurgal. Enne asukoha lõplikku otsustamist arutame mõlemad variandid läbi ka kohalike elanikega. Detailplaneering tuleb aga algatada veel tänavu, et jõuaksime ehitustöödega 2027. aastal alustada.
Positiivseid uudiseid on Järveotsa arenduspiirkonnast. Oleme jõudnud muinsuskaitseametiga kokkuleppele sealt avastatud teise maailmasõja aegset kalmistut ja muinasasulat puudutavates küsimustes. Kalmistu võib linn ümber matta ja asulakoha kinnistud saab müüki panna nii, et arheoloogilise järelevalve all on võimalik majad valmis ehitada. Linn paneb müüki ka samas piirkonnas Riia maantee äärde kavandatud kortermajade kinnistud. Viljandisse on seega lähiaastatel oodata nii uusi kortereid kui ka eramaju.
Ülal kirjeldatud arendused on need, mille poole juba liigutakse ja mille teostamiseks on kindel plaan. Tõenäoliselt lisandub nende hulka lähiajal veel ettevõtmisi.
Linnavalitsusele on oluline anda esimesel võimalusel kindlus Kaare kooli perele kooli edasise paiknemise küsimuses. See kool on linnale oluline ja selle tegevus peab jätkuma.
Teatavasti on pikalt käinud läbirääkimised haridus- ja teadusministeeriumiga, kellele linn andis aastaid tagasi lubaduse haridusasutustes kasutatavat pinda vähendada, et saada 3 miljonit eurot toetusraha Paalalinna kooli remondiks. Toona nähti ülejääva pinnana just seda maja, kus praegu tegutseb Kaare kool. Reaalne elu on näidanud, et sellist pinna ülejääki meil tekkinud ei ole. Samuti vajab Kaare kool paremaid tingimusi, kui need on praeguses Kesk-Kaare tänav 17 majas.
Hea on näha, et ministeerium on selles küsimuses mõistvamaks muutunud. See sisendab minusse usku, et leiame Kaare kooli tegutsemiseks sellise ruumilahenduse, mis sobib kõigile asjaosalistele.
Et kõiki neid plaane ellu viia, peab linn oma eelarvet pingsalt planeerima ja hindama, milliste teenuste osutamine on vältimatult vajalik. Selle hulka kuuluvad linna kinnisvara maksimaalselt tõhusalt ärakasutamine ja võimalusel rendipindadest loobumine.
Pakun siinkohal välja idee koondada kõik praegu rendi- või lihtsalt ebasobival pinnal tegutsevad linna asutused ühte hoonesse. Sellest võiks saada uus linna esindushoone Vabaduse platsi ääres.
Ühel hetkel võiks Vaksali tänav 2 kinnistu saada hoonestatud detailplaneeringu järgi, nii et tekiks ühtne ja esinduslik tänavafront. See tähendaks nii vana pangahoone asemele uue maja ehitamist kui ka ülejäänud kinnistu täis ehitamist.Ühest küljest aitaks selline hoone linnal püsikulusid kokku hoida, teisalt võimaldaks see kõigi sinna kolivate asutuste tegevused ja teenused ajakohastada ning nendevahelist koostoimimist soodustada.
Selle plaani puhul ei räägi me tõenäoliselt lähema kolme-nelja aasta perspektiivist, vaid pigem viie kuni kümne aasta kaugusest ajast. Otsus, et me selle suuna valime, tuleks teha aga juba nüüd, sest sellised protsessid võtavad palju aega ja nõuavad põhjalikku eeltööd.
Kokkuvõttes on lähiaastatel oodata hulka investeeringuid, mis linna elu edasi viivad. Oma osa saavad haridus, teed ja tänavad ning ka puhketaristu. Tasakaalustatud areng ja nutikad lahendused on need, mis pikas plaanis Viljandi elu edasi viivad.