Piletihinna tõusu praamiliikluses pole valitsuses arutatud ja seda valitsuse päevakorda ei pandagi. Majandusminister andis välja määruse ja kooskõlastusringil käis ka vaid rahandusministeeriumis, kuna see puudutab vaid seda ministeeriumi.
Meie Maa, 26.10.2007
Piletihinna tõusu praamiliikluses pole valitsuses arutatud ja seda valitsuse päevakorda ei pandagi. Majandusminister andis välja määruse ja kooskõlastusringil käis ka vaid rahandusministeeriumis, kuna see puudutab vaid seda ministeeriumi. See on puhtalt majandusministri otsus.
Minu isiklik seisukoht on jätkuvalt see, et olgugi et hinnad on tõusnud ja kõik asjad kallimaks läinud, peaks praamipiletite hinna tõus toimuma mõistlikkuse piirides. Inimesed polnud nii järsuks ja nii suureks hinnatõusuks valmis. Loogiline oleks, kui ka parvlaevade piletihindu korrigeeritaks kas või igal aastal pisut, aga mitte korraga nii järsult ja nii palju. Praegusel hetkel selline suur hinnatõus korraga ära teha on kõigile ootamatu. Nii reisijatele kui ettevõtjatele, kes saartel tegutsevad.
Kui hinnatõus pidi olema, oleks see võinud olla mõistlikum ja kui vaja, siis mingil perioodil jälle. Nagu see elu tegelikult ikka on, mis seal parata. Aga korraga on seda liialt palju.
Kasvavaid kulutusi üritati piletihinnaga tasakaalustada, kuid nii suures ulatuses ühekorraga on kahetsusväärne. Kommentaari selle kohta võiksid Saaremaa-Hiiumaa ajakirjanikud küsida ka otse majandusministrilt. Miks ta sellisele seisukohale jõudis?
Meeldetuletusi ja ettepanekuid, et sellisel kujul mitte teha, tuli mitmelt poolt. Paraku jäid need arvesse võtmata.
Kui nüüd keskkonnaministeeriumi tegemistest rääkida, siis kõige tulisem teema on Suurupi metsaraie. See pole küll väga suur põhimõtteline küsimus meie ministeeriumi töös, aga paraku võib sellest tõmmata ka laiemaid paralleele.
Kõiki asju ei jõua ju paberitega reguleerida, seaduste ja määrustega, inimestel võiks endal ka olla natuke vastutustunnet. Suurupi juhtum oli selles mõttes kahetsusväärne, et maaomanikud teadsid, et neil on looduslikult väärtuslik maa. Neil on kuus kinnistut, teised pole nii väärtuslikud ja neile ei plaanita looduskaitseala teha, aga metsa raiumist alustati just nimelt kõige väärtuslikumast. Ju siis oli eesmärk keskkond seal ära rikkuda, mis muud eesmärki saab seal olla? See on selline kahetsusväärne lugu, sest samal ajal olid ministeeriumi ja maaomanike vahel käimas läbirääkimised, et olukorda seal mõistlikult lahendada. Aga nad raiusid selle võimaluse läbi.