Möödunud aastal koguti riigimetsadest 588 tonni prügi. Selle äravedamiseks oleks vaja 30 rongivagunit ja kui see kogus ladestada näiteks korvpalliväljakule, kataks kogu väljakut kahekorruselise maja kõrgune kuhi.
Meie Maa, 04.09.2007
Möödunud aastal koguti riigimetsadest 588 tonni prügi. Selle äravedamiseks oleks vaja 30 rongivagunit ja kui see kogus ladestada näiteks korvpalliväljakule, kataks kogu väljakut kahekorruselise maja kõrgune kuhi.
Kuid ega see ligi 600 tonni olmerämpsu, ehitusjäätmeid ja muud metsast välja veetud sodi ole lõplik suurusjärk – teist samapalju või tublisti rohkemgi jääb sinna veel alles. Riigimets katab Eestist viiendiku. Prügi jõuab ka erametsadesse, maanteekraavidesse, põldudele ja mujale. Nii et kui korrutame 600 tonni viiega, saame päris paksu rämpsukihi. Metsamehed, maaomanikud, kohalikud omavalitsused ja riigiametid kulutavad selle koristamisele aega, jõudu ning raha – hinnanguliselt vähemalt 15 miljonit krooni aastas. Niimoodi aastast aastasse, sest igal kevadel sulab lume alt välja uus prügi.
Kust prügi metsa saab?
Eks ikka inimesed viivad. Kui koolilapsed koos metsameestega kevaditi koristustalguid peavad, ei jõua nad ära imestada: ümberringi uhked majad, kenad aiad ja mitu autot hoovis, aga prügi visatakse metsa alla! Ühest küljest inimeste küünilisus ja kultuuritus, teisalt aga on põhjus selleski, et kohalik omavalitsus on jätnud oma piirkonnas olmejäätmeveo korraldamata. Ometi kehtib juba 2004. aastast jäätmeseaduse säte, mis neid selleks kohustab.
Keskkonnaministeeriumi andmetel on vaid pool Eesti omavalitsustest seda sätet täitnud. Kui ma vabariigi valitsuse pressikonverentsil sellest rääkisin, küsis Kanal 2 reporter Elo Mõttus, kas tegu on seaduserikkumisega. Jah, on küll, seadust rikuvad kõik need omavalitsused, kes on jätnud jäätmehoolduse korraldamata ja kus elanikel pole kohustust jäätmekogumissüsteemiga liitumiseks. Suure tõenäosusega läheb just nendest piirkondadest pärit prügi prügikastist mööda.
Kindlasti ei ole tegu omavalitsusjuhtide saamatusega, vaid neile suhteliselt ebameeldiva kohustusega, kuna kohaliku jäätmeringi käivitamisel tuleb kõigil kinnisvaraomanikel sellega (kas või miinimumpaketi alusel) liituda. Kedagi millekski kohustada on aga ebapopulaarne tegevus, mis võib näiteks valimistel tagasilöögi anda. Õnneks on vähemalt 50% neid omavalitsusi, kus juhid seavad esiplaanile keskkonna. Näiteks Kose ja Rae vald Harjumaal ja Iisaku vald Ida-Virumaal said olmejäätmeveo korda 2005. aastal. Keila vald ja Rapla linn ühinesid nendega 2006. a alguses. Tallinnas on prügivedu korraldatud pooltes veopiirkondades. Mitmed omavalitsused, näiteks Muhu, Orissaare, Leisi, Valjala, Laimjala ja Pöide Saaremaal on võtnud tänapäeva nõuetele vastava jäätmejaama rajamise ja prügiveo korraldamise ühiselt käsile.
Aitab korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu on seni ainuke põhimõte, millega enamikul Euroopa riikidel on juba mitu aastakümmet õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust. Kui jäätmevedu on korraldamata ja inimesed ei ole jäätmeveo eest tasunud, ei ole neil kohustust ega motivatsiooni panna prügi sinna, kus on selle õige koht.
Keskkonnaministeeriumis on ettevalmistamisel keskkonnatasude seaduse muudatus. Ühe uuendusena teeme selles ettepaneku siduda jäätmete ladestamise saastetasu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse sellega, kuidas on korraldatud jäätmevedu. Mõte on selles, et need omavalitsused, kes ei ole jäätmeringe korraldanud, ei peaks jäätmete ladestustasu saama. Praegu laekub ladestamistasust omavalitsustele 75%.
“Kavalamad” omavalitsusjuhid on asja nii lahendanud, et jäätmevedajad on küll valitud, kuid jäätmeringid jäävad hõredaks, sest veerand majapidamistest on prügiveoga liitumisest vabastatud ning kümnendik on ennast ise vabastanud (ei tasu prügiveo eest). Põhjendus: nad on väga puhtad inimesed ja neil jäätmeid ei teki! Uuringud siiski näitavad, et ühe elaniku kohta tekib olmejäätmeid aastas alates 170 kilost (kortermajas) kuni 560 kiloni eramute piirkonnas. Tegu on arvestatavate prügikogustega ja nende jäätmeveost väljajätmine saab tõesti olla vaid erand. Näiteks Soomes jääb kohustuslikust jäätmekogumissüsteemist väljapoole 1–2% elanikkonnast, Eestis küünib see näitaja isegi korraldatud jäätmeveopiirkondades 25–30%-ni.
Ka riigikontroll on juhtinud omavalitsuste tähelepanu sellele, et jäätmevedu korraldamata jättes ei täida nad seadusega neile pandud kohustust. Korraldamata jäätmevedu ja sellest tulenev ebaseaduslik prügiladestamine võib omakorda viia Euroopa Komisjoni sanktsioonideni. Näiteks Itaaliale on määratud nõuetele mittevastava prügikäitlemise eest 19 miljoni euro suurune trahv, millele kuni nõuete täitmiseni lisandub 200 000-eurone päevatrahv.
Korraldatud jäätmevedu taotleb väga olulist eesmärki – see on puhtam elukeskkond. On igati sünnis ja kultuurrahvale kohane nii omavalitsuste kui ka elanike tasandil lõpetada selline mõttetu komejant, mis praegu prügi metsa alla vedades ja kodus põletades toimub.