Reformierakond on alati olnud seisukohal, et ka üks puuduses elav laps on Eestile liiga palju. Seetõttu alustasime vajaduspõhise lastetoetuste tõusu reformiga juba kaks aastat tagasi eesmärgiga puuduses elavate perede lapsi senisest tõhusamalt toetada. Nüüd astume lastetoetuste suurendamisel edasi järgmise olulise sammu.
Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliit leppis 20. märtsil 2014 kokku, et lapsetoetus tõstetakse pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Samuti lepiti kokku, et suhtelises vaesuses elavatele peredele makstav vajaduspõhine peretoetus tõstetakse võrreldes teiste peredega kahekordseks (45 euroni kuus) ning toimetulekutoetuse määramisel suurendatakse lapse osakaalu arvestust võrdseks täiskasvanud pereliikmega.
Eesmärk on lastega perede suuremas määras ja tõhusamalt toetamine. Tõusevad kõik universaalsed lapsetoetused alates pere esimesest lapsest. Lapsetoetused kehtestatakse konkreetse suurusena, need ei sõltu enam lapsetoetuse määrast. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Eelnõu üks eesmärk on ka laste vaesuse vähendamine ning perede toimetuleku parandamine. Seetõttu muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikmega, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse madala sissetulekuga lastega peredele.
Peretoetuste, sealhulgas lapsetoetuse arvutamise alused jäävad samaks praeguste kehtivate üldpõhimõtetega. Õigus lapsetoetusele tekib alates lapse sünnist. Lapsetoetust saab taotleda tagasiulatuvalt kuue kuu jooksul alates toetusele õiguse tekkimisest.
Veerand miljonit last
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2013. aasta lõpus lapsetoetust kokku 158 585 perele 250 775 lapse eest. Lapsetoetust saajatest moodustavad kõige suurema osa need, kellele makstakse lapsetoetust esimese lapse eest (63% ehk 158 585 last), teise lapse lapsetoetuse saajate arv moodustab kõikidest lapsetoetust saavatest lastest 28% (70 565 last) ning kolmanda ja järgmise lapse lapsetoetuse saajate osakaal on 9% (21 625 last). Seejuures moodustavad lapsetoetust saavate laste seas kuni 16-aastased lapsed 81% ning 16-aastased ja vanemad lapsed umbes 19%.
Statistikaameti viimaste ehk 2012. aasta andmete kohaselt elas 0–17. aastastest lastest allpool suhtelise vaesuse piiri 18,1% ehk hinnanguliselt elas allpool suhtelise vaesuse piiri ca 44 tuhat alla 18-aastast last.
Eelnõu vastuvõtmisega kasvab lastetoetuseks makstav raha riigieelarves 2015. aastal ca 73–73,2 miljoni euro võrra. Kui 2013. aasta lõpus ulatusid lapsetoetuse väljamaksed kokku 70,6 miljoni euroni, siis 2015. aastal on lapsetoetuse kulud kokku 151,1–151,4 miljonit eurot. See on väga suur raha ja selle maksavad kinni maksumaksjad. Abivajajaid tuleb toetada, aga kes on abivajajad ja kas kõik toetuse saajad seda raha ikka vältimatult vajavad?
Vabatahtlikust toetamisest
Olen veendunud, et oleme riigina ja ühiskonnana tugevad siis kui toetame nõrgemaid. Seetõttu kutsun üles mõtlema, kuidas riigieelarvele lootmise kõrval püüaksime ka üksteist senisest enam aidata.
Mõni kuu tagasi kutsuti telesaates Ringvaade üles annetama raha, et halbades tingimustes elavale haigele poisile uus kodu rajada. Üleskutsele reageeris tuhandeid inimesi, raha kogunes rohkem kui loodeti ja sellest jätkub teistelegi abivajajatele. Tegu oli ühekordse ettevõtmisega. Tulemus paneb aga mõtlema.
Hiljuti tegi Riigikogu aseesimees Laine Randjärv ettepaneku, et inimesed, kes toetusrahata toime tulevad võiksid sellest loobuda, et abivajajaid tõhusamalt toetada. Kindlasti oleks see üks teema, mille üle samuti arutleda võiks. Üks võimalus on riiklik sihtkapital, kuhu on võimalik avalduse alusel oma lastetoetus kanda. Sellise avalduse saaks täita arvuti tagant lahkumata. Paar hiireklikki ja heategu on tehtud. Ja ühtlasi ka toetatud Eesti edukat tulevikku madala maksukoormusega riigina, kus toetused on tõhusad ning neid makstakse abivajajatele.