Ühistranspordi maine oleneb teenuse kvaliteedist, mitte naistepäeva sotsiaalkampaaniast. Puhtisiklike väärtustega vastuollu minevate kampaaniate omavoliline eemaldamine ei peaks olema poliitiku otsustada, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
Tallinna Transpordiamet plaanis naistepäeval teha ühistranspordis kampaaniat, mis juhib tähelepanu päevakajalistele probleemidele. Näiteks oli fookuses asjaolu, et naised kasutavad rohkem ühistransporti kui mehed – mistõttu kutsus kampaania üles ka mehi rohkem autodest bussidesse ja trammidesse. Teine kampaaniapilt palus ühistranspordi kasutajatel ahistamise märkamisel sekkuda (ERR, 26.03.2025).
Abilinnapea sekkus kampaaniasse ja käskis selle eemaldada.
Sellest on kahju, sest teemad olid arusaadavad ja päevakajalised. Seda enam, et samad küsimused on üleval ka teistes Euroopa suurlinnades peale Tallinna, kus tegeletakse sarnaste teemadega. Abilinnapea otsus oli järsk ja pretsedenditu. Teavituskampaania lõpetati enne, kui see jõudis korralikult alata, õhtul pandi üles ja hommikul asuti eemaldama. Selline käsuga mikromanageerimine tõstatab küsimused poliitilisest sekkumisest, usaldusest ja sõnumivabadusest laiemalt – mis on siis nüüd edasi lubatud ja mis mitte; millest tohib rääkida ja millest mitte?
Laiemaltki on irooniline, et sõnavabaduse viigilehe taha tihti peituvad Isamaa poliitikud lasevad end tugevalt häirida liberaalse kallakuga sotsiaalkampaaniatest.
Kui mure ühistranspordi maine kahjustamise pärast on siiras, siis on aeg suunata tähelepanu hoopis sõidukite seisukorra, graafikute täpsuse või teenuse enda parendamisele, mitte asuda võitlema sotsiaalsete kampaaniatega.
Avalikust arutelust jäi tähelepanuta ka küsimus, kui palju selliste reklaamide kujundamine, tootmine, ülespanek ja hilisem eemaldamine linnale maksma läks? Selline üleöö rapsimine mõjub pigem linna enda mainet kahjustavalt.
Lõpetuseks – kuna abilinnapea kommentaaridest käis läbi küsimus naiste väärtustamisest, siis on oluline meeles pidada, et pidulike ja rõõmsate õnnitluste kõrval tasub juhtida ühiskonna tähelepanu ka probleemidele, mida antud kampaania püüdis teha, mitte peita pead liiva alla. Mulle tundub, et sotsiaalkampaania järsk eemaldamine kahjustas pigem linna enda mainet, sest saatis kahjuks sõnumi, et teatud probleemid ei ole väärt tähelepanu.
Edaspidi kutsun volikogu liikmena linnajuhti üles enne hoolikalt kaaluma olukorra nüansse, kui hakatakse esmase emotsiooni pealt midagi tsenseerima ja poliitilise lööktöö korras eemaldama.
Kuigi erinevate kampaaniate sõnumeid ja teksti võibki ju erinevalt lugeda ning tõlgendada, siis selle tsenseerimine sisu tõlgendamisel ja otsekäsuga järsk lõpetamine poliitilise tasandi poolt paneb imestama. Usun, et linnakodanikud on piisavalt arukad, et ise anda hinnanguid erinevatele kampaaniatele. Linnajuhtidel endil peaks olema piisavalt palju igapäevast munitsipaaltööd, et mitte iga bussi lendlehe teksti kooskõlastada, aga ka rohkem usaldust linna enda allasutuste ja ametite vastu.
Ühistranspordi mainet kujundab selle korraldus, mitte kampaania
Kampaania sõnumid juhtisid tähelepanu olulistele probleemküsimustele. Arusaamatuks jäävad linnajuhi põhjendused, et ei soovitud „tekitada vastupidist kuvandit ühistranspordile“, sest ikka probleemid ise on selle küsimuse asja tuum, mitte ühistransport. Viited ühistranspordi võimalikule maine kahjustamisele on alusetud, las selle hinnangu annavad tegelikud kasutajad.