Kristiine ristmiku tuleviku võtmeküsimuseks saab ekspertide, linnajuhtide ning kohaliku kogukonna valik – kas ristmik jääb uue suure visiooni järgi traditsiooniliseks liiklussõlmeks või muundub ümber sootuks uueks linnakeskkonnaks. Kaaluda tuleb nii optimeerivaid kui radikaalsemaid muudatuste variante, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
Kristiine ristmik on üks Tallinna liikluse sõlmpunkte, mida läbib iga päev tuhandeid autosid, jalakäijaid ja ühistranspordivahendeid. Ristmikul on suur roll mitte ainult liikluse, vaid ka linnakeskkonna kujundamisel. Ometi on Kristiine ristmik praegu probleemide sümbol, kus kohtuvad ebamugavus, ohtlikkus ja keskkonnakahjud.
Kui paljudele on Kristiine ristmik transiitliikluse koht, siis kohalike Kristiine linnaosa Lilleküla asumi elanike jaoks on see elukoht ja lähedane koduristmik, kus on oodatud aastakümneid uut, lääneeuroopalikku lahendust.
Kristiine ristmiku probleemid
Kristiine ristmik on üks Eesti õnnetusterohkemaid liiklussõlmi. 2022. aastal registreeriti sellel ristmikul 110 liiklusõnnetust, mis tekitasid märkimisväärseid kahjusid (01.11.2023, auto.geenius.ee/). Numbrid viitavad tõsistele puudustele liikluskorralduses. Lisaks sellele kogevad nii autojuhid kui ka ühistranspordi kasutajad pidevalt ummikuid, mis kulutavad aega ja tekitavad frustratsiooni.
Kristiine ristmik on ka jalakäijatele ja jalgratturitele ohtlik ning ebamugav. Pikad ülekäigurajad sunnivad inimesi ületama mitut sõidurida. Samas pole valgusfooride tsüklid jalakäijatele sõbralikud, kuna sageli on roheline tuli liiga lühike. Jalgrattateede puudulikkus, ohutussaarte väiksus ja pidevad katkestused tähendavad, et ka ratturid peavad sõitma kohtades, kus erinevad liikumisviisid ristuvad ja see muudab liikluse ohtlikumaks.
Valgusfooride süsteem ei vasta kaasaegse linnaliikluse vajadustele. Fooritsüklid ei kohandu liikluskoormustega, mis süvendab ummikuid ja vähendab ristmiku läbilaskevõimet. Tihti näeb busse ja trolle seismas pikalt ummikutes autode keskel. Pidev autode voog tekitab omakorda märkimisväärse õhu- ja mürareostuse.
Kristiine ristmik on ka hiiglaslik kuumasaar, kus asfalt ja betoon neelavad päikesevalgust ning peegeldavad tagasi kuumust, muutes ümbruse suvepäevadel kõrvetavaks.
Ristmik on aja vältel kujunenud takistuseks sujuvatele ühendustele erinevate linnaosade vahel. Praegune Lilleküla rongipeatuse asukoht ning puuduolevad peatused rongipeatuse läheduses muudavad ühistranspordi kasutamise ebamugavaks. Kokkuvõtlikult — ristmik ei ühenda linnaosi, vaid lahutab neid.
Mis on plaanis ja mida võiks teha?
Kristiine ristmik on saanud viimastel aastatel olukorra parandamiseks siiski mitu olulist uuendust. Näiteks liikluskaamerate kasutuselevõtt aitas vähendada liiklusrikkumisi ristmikul – ohutus kasvas. Politsei statistika näitas, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet ning 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet. Samas on selge, et kogu lähenemine ei tohiks piirduda mõne üksiku meetmega.
Pikka aega on planeeritud Tulika tänava rekonstrueerimist, mille projekti erinevaid osi olen kohalike elanikega kohtudes korduvalt läbi arutanud. Tulika ümberkujundamine aitaks lahendada mitmeid probleeme, mis on seotud Kristiine ristmikuga, andes võimaluse siduda linna sõlmpunkt paremini linna liiklusvõrguga ja parandada tingimusi kõigile liiklejatele.
Oluline tähis on kavandatav ühistranspordikeskus Kristiine keskuse juurde. See on suur projekt, mis muudaks erinevate liikumisviiside kasutamise mugavamaks ja tõhusamaks. Ümberistumispunkt, mis rajatakse viadukti alale ja ulatub Taksopargi ristmikuni, loob vajaliku infrastruktuuri, et ühendada eri transpordivahendid ühtsesse süsteemi.
Järgmisel aastal plaanib Tallinn rajada Kristiine viadukti alla ka kaks jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tunnelit. See on ühistranspordikeskuse rajamise esimene etapp. Kui need tunnelid valmivad, paraneb oluliselt jalakäijate ja jalgratturite liiklemine. Kuid veelgi suurem muutus saabub kui ühistranspordikeskus valmib lõplikult.
Nimelt jõuab siis Kristiine ristmikule ka uus trammiliin, mis ühendab Kristiine linnaosa Suur-Ameerika ja Liivalaia tänavate kaudu. See projekt peaks valmima hiljemalt 2029. aastaks ja on osa suurest visioonist tuua erinevad liikumisviisid – rong, tramm, bussid ja muud – kokku ühte sõlmpunkti. Sarnaseid keskusi on Põhjamaades rakendatud edukalt, pakkudes eeskuju Tallinnale. Kui uus trammiliin on kümnendi lõpuks toodud Taksopargi ristmikuni, siis sealt tuleks see edasi planeerida jätkuna järgmiste linnaosadeni – ka Haabersti ja Mustamäe linnaosadeni.
Esimene prioriteet peabki olema just senini hajutatud ühistranspordipeatuste ühendamine. See nõuab põhjalikku planeerimist ja tõhusat koostööd linna, riigi ja AS Eesti Raudtee vahel. Praegu käib Kristiine liiklussõlme visiooni ja eskiisi koostamine, mis määrab suuna tulevastele otsustele. Koostöö edukus nende projektide elluviimisel võib kujundada Kristiine ristmikust Tallinna kaasaegse ja toimiva liiklussõlme, mis teenib kõiki linnaelanikke.
Visioon Kristiine ristmikule
Kristiine ristmiku areng vajab suurt visiooni ja julgeid otsuseid. Tulevikulahenduste kavandamiseks tuleb algatada laiapõhjaline debatt, mis hõlmaks nii eksperte, elanikke kui ka erinevate liiklejate esindajaid.
Erinevaid nägemusi on aastate jooksul välja pakutud aruteludes mitmeid, näiteks teha Kristiinesse mitmetasandiline ristmik. Või luua (taas) suur ringristmik. On räägitud ka võimalusest suunata autoliiklust tunnelitesse, et luua maapinnale rohealadega jalakäijate ala. Head ideed väärivad analüüsi, kuid lõplik lahendus peab olema kestev ja teenima kõiki liiklejaid. Kuid debatis ei tohi ära unustada kohalikku elanikku, kelle jaoks on piirkond kodu, mitte Tallinna transiitliikluse sõlmpunkt.
Minu jaoks oleks üks huvitavamaid võimalusi viia osa autoliiklusest maa-alla tunnelisse. Leian, et see lahendus vähendaks konflikte erinevate liikumisviiside vahel, parandaks ristmiku läbitavust ja vabastaks pindala jalakäijate ja jalgratturite jaoks. Ristmik oleks inimesekesksem.
Kujutage viivuks ette tulevikku, kus autoliiklus on suunatud maa-alustesse tunnelitesse, vabastades maapinna jalakäijate, kergliikluse ja ühistranspordi tarbeks. Linnaruumi on asfaldi asemel kujundatud roheline ala või park, mis toimib elava oaasina keset linnamelu. Ristmik ei oleks enam pelgalt transiidipunkt, vaid inspireeriv linnaruum, mis pakub nii liiklemismugavust kui ka esteetilist ja keskkonnasõbralikku linnakogemust.
Samuti leian, et tuleks kriitilisemalt suhtuda mitmetasandiliste ristmike visiooni, mis võib lahendada liiklusvoo probleemi, kuid tooks kaasa visuaalse ja funktsionaalse koormuse.
Üks mu südameasju on nutikate valgusfooride levik Tallinna liikluses. Usun, et valgusfoorid, mis kohanduvad reaalajas liiklusvoogude järgi, on üks tõhusamaid lahendusi ummikute vältimiseks. Nutifoorid võimaldaksid suunata rohelise laine sinna, kus liikluskoormus on parasjagu suurim. Lisaks annaks nutifoorid alati eelise ühistranspordile, et bussid-trollid ei jääks kinni autodega ühes rütmis. Need sammud aitaksid muuta ühistranspordi kiiremaks ja atraktiivsemaks juba täna, mis on kriitiline linnaliikluse ja pendelrände tõttu koormatud teedevõrgu seisukohast.
Ei pea ootama ka suure ühistranspordikeskuse valmimist, et teha praegu olukorda paremaks. Ülekäigurajad ja fooritsüklid vajavad kohest ülevaatamist, et jalakäijatel oleks lihtsam ja ohutum ristmikku ületada.
Haljastust tuleks juurde rajada ka lähiümbruse seisukohast. Alustasime Kristiine linnaosavalitsuses juba mõned aastad tagasi kaardistust, kuhu võiks rajada ristmiku ümbrusesse rohkem haljasalasid ja linnaparke. Teaduslikult on tõestatud, et rohealad parandavad keskkonna esteetikat, tõstavad elukvaliteeti, vähendavad müra ja parandavad õhukvaliteeti.
On ilmselt loomulik, et tulevikus võiks integreerida ristmiku uutesse lahendustesse süsteemid sademevee kogumiseks ja taaskasutamiseks – näiteks ümbritseva haljastuse kastmiseks. See vähendaks asfalteeritud ristmiku keskkonnakoormust ja tooks kaasa praktilisi kasusid, vastukaaluks tänasele hiigelkuumasaarele.
Juba praegu tuleks kaaluda mürapaneele ja haljastustõkkeid. Need loovad rahulikuma keskkonna ning annavad linnaruumi arengule vahetu positiivse impulsi.
Kristiine ristmik on Tallinna dünaamiline kese, mille arendamisel ei tohi lähtuda vaid mineviku mustritest. Tulevikulahendused peavad arvestama liiklusvoo sujuvusega kui ka inimeste heaolu ja keskkonnasõbralikkusega.
Kristiine ristmiku tervikliku visiooni loomine ja teostamine on võimalus, mida Tallinn ei tohi kasutamata jätta.