Kahtlen, kas linna poolt pakutud uus ringristmiku idee lahendaks probleeme, sest sarnane lahendus oli seal juba varem olemas ja see ei toiminud. Pigem võib ringristmik kujuneda tulevikus takistavaks pudelikaelaks, mis suurendab ummikuid ja viivitusi. Ennem lõplike otsuste langetamist on vaja põhjalikku arutelu, kuhu tuleb kaasata ka piirkonna elanikud, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
Hiljuti tuli Tallinna abilinnapea Madle Lippus ja linnaplaneerimise amet välja uudisega, et Kristiine ristmiku “üks suur idee on mitut linnaosa ühendavalt Taksopargi ristmikult kaotada foorid ja rajada sinna ringristmik. Plaani üheks põhjuseks on trammid, mis saaksid tulevikus seal ümber pöörata.” (ERR, 06.02.2025). Tallinna linnaplaneerimise amet on asunud tutvustama mainitud Kristiine ringristmiku uut võimalikku lahendust ja avaldanud ka esmased visuaalsed eskiisid. Tramm oleks kindlasti oluline ja vajalik täiendus, samuti rongiliikluse integreerimine üldisesse linna ühistranspordivõrku, kuid ülejäänud lahendused vajavad põhjalikumat läbimõtlemist ja arutelu. Kahtlen, kas pakutud lahendused toovad soovitud muutuse.
Kristiine ristmikul on mitmeid probleeme, kuid üks suuremaid on see, et ristmik on aja vältel kujunenud takistuseks sujuvatele ühendustele erinevate linnaosade vahel ja on ohtlik erinevatele liiklejatele. Tänasel ristmikul kohtuvad ebamugavus, ohtlikkus ja keskkonnakahjud. Probleeme on teisigi, kuid nüüd on küsimus, milline on parim lahendus. Kristiine võimalik uus ringristmik võib probleemide lahendamise asemel neid aga hoopis süvendada.
Kuigi debatt on hea, siis tuleb arvestada, et uus lahendus peaks tänaseid probleeme leevendama. Ka on selge, et uus valitud lahendus peab jääma püsima aastakümneteks, nii olulisele liiklussõlmele ei sobi lühiajalised eksperimendid ja juhuslikud katsetused. Kristiine ristmiku areng vajab suurt visiooni ja julgeid otsuseid, kuid tulevikulahenduste kavandamiseks tuleb algatada laiapõhjaline debatt, mis kaasaks selle piirkonna elanikke.
Seda enam, et erinevaid nägemusi on aastate jooksul välja pakutud aruteludes mitmeid, näiteks teha Kristiinesse mitmetasandiline ristmik või suunata autoliiklust tunnelitesse. Võimalik on jätkata ka ühetasandilise ristmikuna, kuid parandada probleeme nutikate valgusfooride ja linnakeskkonna rohelisemaks ümber kujundamisega. Head ideed väärivad arutelu ja minu jaoks oleks üks efektiivseim lahendus viia tulevikus osa autoliiklusest maa-alla tunnelisse. Autoliiklus võiks olla suunatud maa-alustesse tunnelitesse, vabastades samal ajal maapinna jalakäijate, kergliikluse ja ühistranspordi tarbeks. Tunnel tähendaks ka kiiremat ühistransporti. Tunnel oleks seega hea, kuid ka kulukas võimalus.
Välja pakutud ringristmik ei pruugi Kristiine ristmiku probleeme lahendada, vaid hoopis ummikuid süvendada. Näiteks Sõpruse puiestee–Ehitajate tee ringristmik on juba täna iga päev ummikutes, kuigi seal on liikluskoormus väiksem. Haabersti Rocca al Mare ringristmik ehitati ümber juba aastaid tagasi, sest ka see oli kurikuulus õnnetuste arvu poolest.
Seda enam, et pakutud “uus” idee on tegelikult ju “vana”, sest Kristiine ristmikul oli Nõukogude-ajal varem ka samas kohas ringristmik ja see tehti erinevatel hinnangutel just suureneva liikluskoormuse tõttu ümber. Ajalugu on näidanud, et ringristmik seal kohas ei töötanud.
Kui vaadata erinevaid rahvastikuprognoose, siis linn lähi kümnendeil kasvab edasi ja muutub suuremaks. Uus ringristmik hakkaks suure liikluskoormuse tõttu tööle pigem kui takistav pudelikael, mis paisutaks tänaseid ummikuid veelgi ja segaks kogu piirkonna rahulikku toimimist. Kui ringristmik ei suuda vastu võtta tipp-tunnil kogu liiklusvoogu, siis see kandub iseenesest väiksematele kõrvalteedele, mis Kristiine seisukohast oleks väga halb.
Kui võtta tulevikus ringristmikult ära ka foorid, siis oleks tulemuseks liikluskaos – liiklusummikud ja suurenenud viivitused. Uus lahendus peab toime tulema just suure liikluskoormusega.
Kristiine ristmiku teeb ringile ebasobivaks ka suur erinevate liikumissuundade arv ja nendest tulenevad keerulised manöövrid. Viimasel ajal olen ka rõhutanud, et ühistranspordile tuleb anda linnaliikluses eelis, kuid ringristmikul oleks see keeruline ülesanne ja ühissõidukitel on ringliikluses teiste liiklejate vahel raske muuta suunda. Kui kujutleme nüüd sinna ringliiklusesse ka jalakäija või ratturi, siis ei paista olukord muutuvat paremaks võrreldes tänasega. Selline „uus“ lahendus võib jääda kiiresti ajale taas jalgu.
Kokkuvõttes on võimalikke lahendusi mitmeid ja kindlasti tuleb kaaluda kõiki alternatiive, kuid selle kõrval ei tohiks eirata juba tänaseid olemasolevaid probleeme, mis vajavad lahendamist. Uus lahendus peab arvestama kõigi liiklejate vajadustega ega tohi uusi probleeme juurde tekitada.