Ma ei taha olla kuri vanainimene ega käraja, aga vist peab, kui teised on vait. Hing on haige juba pikemat aega. Meieni on ammu jõudnud teadmine, et uued ravimid jõuavad meie inimesteni märkimisväärse hilinemisega – ikka seepärast, et raha on vähe. Hiljaaegu lugesin, et plaanilised südameoperatsioonid lükkuvad teadmatusse, sest ka nende tarbeks napib raha. Kuid nädal tagasi käisin hambaravis ja sain targemaks, kuidas tervisekassa (endine haigekassa) raha kokku hoiab, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Ivi Eenmaa.
Raha, mis patsiendile eraldatakse, antakse hammaste ravimiseks ja proteesimiseks eraldi. Kui juhtub nii, et sul pole ühtegi oma hammast suus ja vajad äravõetavat proteesi, siis on sul õigus kasutada ainult ainult proteesimiseks kasutatavat raha. Raviraha kasutada ei saa – pole ju hambaid, mida ravida!
Proteesimiseks mõeldud raha ei tohi kasutada ka implantaatide panekuks – ainult nende hammaste jaoks, mis ööseks veeklaasi jõuavad. Jumal tänatud, et endal on ikka hambad olemas ja veel jaksan neid oma raha eest ravida!
Teisalt ei saa ma aru, miks inimesi teadlikult alandatakse ja arste lollitatakse? Tahan kangesti teada, kes on selliste otsuste vastuvõtmise eestvedajad.
Samuti tahan teada, mis toimub terviseministri Riina Sikkuti ja tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane peas. Sest iga-aastast „Jõulutunnelit“ vaadates ja kuulates mõtlesin, kas tervisekassa juht ise annetas või mitte. Julgen pakkuda, et mitte.
Miks? Sest ma ei usu, et tippametnik, kes on just sõlminud rendilepingu Tallinna ühel uhkeimal ja kindlasti ka ühel kallimal pinnal meie raha käsutajana, peaks võimalikuks oma rahakotti kergendada. Kes tausta ei tea – Tallinna uusima n-ö pilvelõhkuja, ARTERi keskuse, teist korrust renditakse Tervisekassa ligi 300 töötajale. Osa nendest inimestest ei hakka isegi tööl käima ja toimetavad kodukontoris.
Milleks sellised ruumid?
Olen mõelnud, kes tervisekassa inimestel külas käivad, et kontor peab nii uhkes kohas olema? Ei tea, kuid eeldan, et kindlasti teised ametnikud ja teenusepakkujad, kõiksugu „koostööpartnerid“. Kodanikud mitte – nende teenindamine on sama kavalalt üles ehitatud nagu pankades: ainult eelbroneeringute kaudu ja kirjalikult.
Ma küsin kliendileige käitumise tõttu, miks peab Tervisekassa üldse Tallinnas olema? Miks ei võiks see asuda koos ravimiametiga Tartus? Sealt leiaksime kindlasti ametnikke, kes panevad inimeste vajadused esikohale.
Mind häirib see tervisekassa otsus ja terviseministri Riina Sikkuti „mina pole süüdi, mina ei sekku ka“ hoiak, eriti kui arvestada üleskutseid kärpida. Oleme küll kuulutanud kokkuhoiu ajutiseks normiks, kuid ellujäämise nimel tõstame makse. Ametnike armee tegutseb aga omasoodu edasi, luues iseendale mugavusi loomise ning kruvides kõrgemaks palku. Tervisekassa üle kullatud juhi suurim saavutus aga tänaseks olevat asutuse nime muutmine.
Minister Sikkut, kuhu jääb teie seisukoht selles küsimuses? Aga kui julgete ühele ärritunud pensionärile vastata, siis üks palve: palun ärge tulge Eesti rahva ette seletustega suurest kokkuhoiust! Püüdke aru saada, et selline tegevus mõjutab valitsuse usaldust. Ootan eelkõige ettepanekuid ja reaalset ravimit priiskava edevuse vastu.