No tulid siis va targad taadid üle valdade ja väljade kokku samblase kivi manu tähtsat mõtet mõlgutama ja suurt otsust langetama.
SL Õhtuleht, 03.07.2007
No tulid siis va targad taadid üle valdade ja väljade kokku samblase kivi manu tähtsat mõtet mõlgutama ja suurt otsust langetama. Mitmekesi tuldi, sest mitmekesi oldi ka kutsutud ja teema oli selline: kuidas sai ikkagi juhtuda nii, et ühe tavalise keskmist sorti monumendi teisaldamisega kubermangulinnas Tallinnas nii suur jama oli sündinud.
Mõtlesid päeva, mõtlesid teise, mõtlesid tüki kolmandatki ja… ei mõelnudki midagi välja. Peale selle, et venelastel (aga ka mustlastel, Vanuatu neegritel ja Winnipegi potowatomitel on õigus oma monumendi puudutamise, keevitamise, liigutamise, puhastamise või taastamise) puhul pahane olla. Olevat seegi tore, et Moskva riigiduuma delegatsioon hoidis oma visiidiga ära fašismistuva ansipluse riigipöördekatse demokraatia vastu Eestimaal.
Sõbralik koalitsiooni süüdistamine
Tegelikult olevat Eesti taamal tegutsevad vaenujõud (Ameerika eritalitused, Mossad, komsomol jne) uskumatult tugevad ja kavalad ja mõtlevad välja nii raskeid vandenõusid, et viimasedki juuksed langevad professori peast nagu vahtralehed sügisel. Üldjäreldus: teadlane tohib olla Eesti vabariigis vaid see, kes julgeb (!) olla selle riigi vastu, saada sellelt riigilt raha (!) ja kes oma sõnades ei vastuta millegi eest. Oli ka üks täiesti fantastiline etteheide riigikogule: miks ei tulnud riigikogu arutama aprillisündmusi tagantjärelegi?
Vaat selles küsimuses on keegi kusagil loll. Sest sellise arutelu tulemuseks olnuks ju mitte üksmeel, vaid samasugune laat, mille Keskerakond nimetas sõpruse otsimise foorumiks ja mille ainus mõte olnuks koalitsiooni süüdistamine (nagu alati – ilma faktideta) ja omaenese vene-positsiooni õigustamine. Neid koosolekuid oli ju niigi ja vaated riigikogus olid ka teada: iga fraktsioon oli oma arvamuse juba niigi välja öelnud.
Viimased andmed edastavad selge pildi: on olemas üks suur vene partei (Keskerakond) ja palju demokraatlikke Eesti erakondi (ülejäänud) ja küllap nii nüüd jääbki.
Keskerakonna keelt muutes kaoksid liigsed tõlkekulud ja mõttetud pingutused näidata endid nendena, kes ei olda: Eesti vabariiki enam-vähem tolereeriv erakond. See jaotus on olemuselt positiivne: eesti pensionär hakkab valima oma riigi erinevate jõukusemudelite või nende puudumiste vahel, vene oma aga jälle ootama tuge naabrilt, suure vee tagant.
Teadlaste ajastu
Kordan, see kõik on ju hea ja selge! Kuid halb on see, kui ühe ja pealegi – kitsalt rahvusliku erakonna (s.t vene partei) positsioone hakatakse põhjendama teaduslike argumentidega, mida lähemal vaatlusel tegelikult ei ole!
Ma arvan, et erialaline sigadus sünnib siis, kui antud alal täisvõhik (sotsioloog, psühholoog, filoloog vms) kuulutab end teadlaseks valdkonnas, kus tema haridustase jääb kindlalt alla kogemustega kingsepa omale ja viletsale elektrikule. Kui peaaegu mis tahes teadmistega ühiskonnateadlane kutsutakse vähemalt mingisuguselegi foorumile esinema, siis viletsa elektriku puhul jääb tema kolleegide südameisse vaid tema mälestus… Muide, kas olete märganud (sellele viitas juba Mati Unt), et nn ühiskonnateadlased kardavad elektrit lausa ebausklikult? Teadagi, miks. Lõhna pole, aga maha lööb küll.
Et pärast jälle ei süüdistataks kellelegi suukorvi pähetõmbamises, siis edaspidi võiks olla nii: kui sotsioloog kirjutab poliitikast, siis öelgugi nii. Olen sotsioloog ja avaldan oma isiklikku arvamust. Et keegi jumala eest ei võtaks teda tõsisemalt kui ta väärt on.
Mina näiteks poliitika teooriat ei tunne, praktikat küll ning sellele, kes tuleb minuga vaidlema näiteks suveräniteedi või merepiiri üle, soovitaks enne mõni raamat läbi vaadata: sest neid asju ma tunnen.
Ei noh, küllap Mart Rannutil õigus, kui hinnates “ühiskonnateadlasi” pronkssõduri järgset aega silmas pidades, leiab ta, et enamik neist on Eesti riigile kahjulikud või siis lihtsalt ebapädevad.
Mis professorikutsesse nüüdses Eestis puutub, siis… austet pr minister võtku seda siiski teatava huumoriga, eks? Poliitikateadusega on üldse kuidagi narrilt läinud: kui kirurgiaprofessor lõikab ka 90aastaselt pimesoole välja ja 95aastane tehnikaproff keevitab mingi toru siiski kokku, siis poliitika üle otsustajate ja nõuandjate seas leiab harva neid, kelle kohta inglased ütleksid, et sel tasuks kandideerida krahvkonna koerapüüdja ametisse eelseisvatel valimistel…
Nii et kui keegi ütleb, et ta on professor, siis kõigepealt hingake sügavalt sisse ja hakake siis tasakesi uurima, et mis ja kuidas…