Ajal, kus klatši tasemel esitatud kahtlustus võib inimese avalikkuse silmis süüdi mõista aastaiks (kas Reiljani kinniminekut ei lubatud mitte üleminevaseks jõuluks?
Ja proua Tuiksoo arreteerimist vaat et kohe?) ja kus kõigele sellele lisaks lajatas poolametlik kriminaalsüüdistus nagu välk selgest taevast treeningule viimast lihvi andvale tippsportlasele, sai lõplikult selgeks tõde, mille vanameister Juhan Peegel oli sõnastanud: inimese ja kärbse ühine omadus on see, et mõlemaid saab ajalehega maha lüüa.
Enne uurimist süüdi
Muide, vähemalt Rahnu loos pole ajakirjandust küll milleski süüdistada: lobisev uurija ja politseinik on ajakirjaniku õnnelik leid ja mitte tema patt. Kuigi Rahnu süüditunnistamine EOK ja Kergejõustiku Liidu poolt tuli küll kaugete aegade õuduste meenutustena: need sportlaste (?) huve teenivad seltsid mõistsid omamehe süüdi vähema vaevaga kui omaaegsed Trotski sõjatribunalid (vt. Babeli novelle!), milles kahtlustuse esmase tekkimise ja mahalaskmise vahele ei tohtinud jääda üle 15 minuti…
Kerisin omal vanal krigiseval videomakil udust linti, kuhu oli kogemata peale jäänud Aruba prokuröri Karin Jensseni intervjuu Natalee Holloway oletatavas mõrvaasjas. Kes pole asja tähele pannud (kuigi ka Eestis jooksis teema läbi seoses sellega, et Aruba on Eesti eurostaari Dave Bentoni kodumaa!), kordan: noor ja kaunis Ameerika üliõpilasneiu sõitis läinud suvel puhkama päikselisele saarele, kus ta pärast üht seltskondlikku koosviibimist kadunuks jäi. Oletati igasuguseid asju, seksuaalmõrvast õnnetusjuhtumini merel. Igatahes on nüüd, üle poole aasta hiljem, leitud ühe juba tollal kahtlustatud noormehe (van der Sloot) vastu salaja tehtud lindistus, mis nagu peaks mõrvaversiooni kinnitama. Koos oma kahe kaaslasega tegi ta juba eeluurimise ajal ühe lühitiiru vanglassegi, aga pääses ruttu vabaks süütõendite puudumisel. Kuid tollal… kas kujutaksite pealkirju meie ajalehtedes ja portaalides, seda intervjuude ja artiklite lademeid sedavõrd glamuurse ja seksika loo ümber? Ei julge mõeldagi.
Kahtlust ei heida
Aga lindile jäi mul kogemata viletsa kvaliteediga salvestus, mille nimetasin. Vabas tõlkes siis umbes nii:
Küsimus (ajakirjanikult): Kas on alust arvata, et miss Holloway on surnud?
Vastus (prokurörilt): Tahame loota, et see pole nii, kuid meil puuduvad seda lootust kinnitavad faktid.
K: Kas on tegemist mõrvaga?
V: Vastus tuleneb eelmisest.
K: Meile on teada, et te uurite eeskätt mõrvaversiooni, on see nii?
V: Versioone on mitmeid ja me ei heida neist ühtegi kõrvale, enne kui pole veendunud, et see paika ei pea.
K: Mõrvas kahtlustatakse kolme noormeest, kes Natalee’d viimati nägid, kas ei?
V: Meie ei kahtlusta kedagi, kuid see, mida need kolm härrasmeest teada võivad, pakub meile kindlasti huvi.
K: Kahtlusalused on kinni peetud?
V: Kordan, me ei kahtlusta kedagi, kuid nende kolme noormehe kohta võin öelda, et palusime neil jääda uurimisorganite käsutusse.
K: Ja kõik?
V: Meie juristid soovitasid neil meie tulevaste vestluste juures kasutada oma advokaate.
K: Kas need noormehed on arreteeritud?
V: Kui soovite, siis võiks seda ka nii nimetada, aga see liikumisvabaduspiirang on ajutine ega heida neile vähimatki kahtlusevarju.
K: Kas kahtlustatavalt on leitud võimaliku ohvri DNA-jälgi?
V: Kardan, et see võiks olla küsimus politseile, aga kuna neil on nii palju tööd, siis kardan, et nad ei leia aega teiega kohtumiseks. Džentelmenid, kahjuks pean ma tõesti vabandama, aga töö ootab. Igatahes, aitäh tulemast ja head päeva!
Nagu öeldud, üks nimetatud kolmest osutuski hiljem vist mõrvariks, aga kujutage nüüd ette: kas meie õiguskaitseorganitest oleks võimalik leida inimest, kes andnuks niisuguse intervjuu ja seejuures oleksid kõik tema kolleegid lihtsalt vait?
Nagu nende amet nõuab. Ma pole selles kindel.