Vaatan just nende ridade kirjutamise ajal otseülekannet Pariisist, Eiffeli torni jalamilt. Esineb Emmanuel Macron. Muljetavaldav. Palju õnne tagasivalitud presidendile!
Esmalt, kuna sain Prantsusmaalt meditsiinierialal aastal 1986 väga olulise kogemuse, mis on aidanud mul vaatamata kodumaisele skepsisele Eestis käivitada ja viia ellu luuüdi siirdamise, olen ikka ja alati jälginud Prantsusmaa tegevusi ja paljude kolleegidega ka kontaktis olnud.
Väga väärtusliku erialase kogemuse sain Pariisis Saint-Louis’ kliinikus. See oli unikaalne. Ja kui professor Michel Boiaron mind kodusele õhtusöögile kutsus ja tegi ettepaneku jääda kliinikusse tööle – ta oli jälginud mu tegutsemist ja sellega väga rahul – oli mulle see suur au.
Ma ei saanud tagasi tulemata jätta. Aga kogu mu kogemus Pariisis on mu professionaalset elu väga toetanud. Ehk siis tagasi mõeldes, kui oleksin öelnud „jah”, oleksin olnud täna potentsiaalne presidendi valija. Mulle meeldib, et rahvas saab presidenti otse valida.
Mõlemad olid mõjusad
Olen vaadanud kandidaatide dispuute. Äsja veel uuesti Emmanuel Macroni ja Marin Le Peni vahelist üle vaadates, nendin, et mõlemad on väga mõjuvad. Oleneb, mida tulevikuks soovid.
Marin Le Pen väidab, et Emmanul Macron on rikaste president. Le Pen majanduskompetentsi ei oma. Tema ettepanekud olid energiaarvete maksude langetamine, üldse suured lubadused isikute maksude alandamise osas. Ta lubas presidendiks saades mitu korda mõelda, kas Ukrainat sõjas Venemaaga toetada, ja oponeeris energiasanktsioone Venemaa vastu. Pidas eesmärgiks ja ka Euroopa Liidust väljumist jne.
Parempoolsuse võit oleks Putinile suurepärane. Selleks, et Ukrainat hävitada, on vaja Euroopa Liit lõhestada.
Vastuoluline president
Emmanuel Macron tuli aastal 2017, kui kõik ootasid noorelt poliitikasse tulnud jumaluselt muutusi. Mõistagi oli tal kaasa võtta pankuri ja kogemus. Vanemapoolsed vihkavad tema majanduslikku kompetentsust. Parempoolsed on veel enam vastu tema euroopalikkusele. Tema selge tegutsemine COVID-kriisis oli trump.
On väga tähenduslik, et Macronil on olnud suur toetus nii noorte kui ka eakamate hulgas.
Ta märgib tulevikueesmärgina ühendada majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ressursid parema Prantsusmaa huvides. Rahvas on oma otsuse teinud.
Väga oluline on ka asjaolu, et viimase kahekümne aasta jooksul pole Prantsusmaal ühtki presidenti teiseks ametiajaks tagasi valitud. Nüüd on see sündinud.
Seda suurem on vastutus nii oma rahva kui ka maailma ees.