Kolumnist Enn Soosaar ütleb, et Eesti regionaalvärk on umbe jooksnud (Postimees, 11. veebruar). Ja seda igal tasandil
Kolumnist Enn Soosaar ütleb, et Eesti regionaalvärk on umbe jooksnud (Postimees, 11. veebruar). Ja seda igal tasandil – küla, vald, maakond, suurregioon, riik. Ei ole täpselt määratletud eri tasandite volitused, kohustused ja õigused. Aeg-ajalt on midagi tehtud, aga ükski valitsus ei ole suutnud Eestimaa jaoks anda mõistlikku haldusjaotust ega halduskorraldust.
Tuleb tõdeda, et kui loomeinimesed hakkavad ühiskonda teavitama selles, et mõni probleem on lahendamata, siis üldjuhul on tegelikkuses asi veelgi hullem. Kas jääda lootma uuele regionaalministrile Siim-Valmar Kiislerile? Arvan, et loota ikka võib, aga mõistlik on ära teha need muudatused, mis on meile selgeks saanud ja mis on meie võimuses otsustada.
Aastaid tagasi tehtud otsused Märjamaa, Kohila ja Rapla piirkonna valdade liitumistele on aeg oma positiivse kinnituse andnud.
Oleme oma maakonda võtnud kui üht võrdset 15 seas. Kõik poliitikud, kes on olnud eri aegadel Riigikogus, on väitnud ja väidavad ka praegu, et Rapla maakond peab jääma ning selle eest tuleb seista ja kui vaja siis võidelda. Seda meelt on ka enamik maakonna elanikest. Aga mis saab siis, kui ükskord tuleb selline valitsus, kes tõesti vajalikud otsused haldusjaotuses ning halduskorralduses ära teeb, aga selliselt, et Rapla ei ole maakonna keskus.
Olgem siirad, ega siis eelnimetatud valdade liitumine ka kõigile ei meeldinud. Aga elu on juba kord selline, et otsustused tehakse enamiku huvidest lähtuvalt. Aeg on see, mis näitab, kas üks või teine otsus on olnud õige.
Vallavanem Margus Jaanson on 12. veebruari Nädalises algatanud arutelu Juuru valla tuleviku üle. Ja kuigi mulle tundub nii mõnigi mõte selles utopistlik (loodetav elanike arvu kasv), on selline tulevikku vaatav visioon vajalik igale vallale.
RAPLA valla elanikuna on minu jaoks olulisem Rapla linn kui vallakeskus. Alles seejärel hakkan ma tundma vajadust Rapla kui maakonnakeskuse järele. Ja kui kunagi ei peaks Rapla enam tõesti olema maakonna keskus, siis on meie endi huvides, et oleks olemas tugev Rapla linn. Selle nimel, et meil oleks korralik linn ja vallakeskus, on vaja tema tuleviku üle pidevalt arutleda ja vaielda ning kui mõni probleem on selgeks vaieldud, siis ka otsus teha.
Tugeva vallakeskuse olemasolu tugevdab ka maakonna keskuse säilimist. Mõned mõtted, mida peaks selgeks rääkima ja vaidlema. Täna on kokku lepitud, et sel valitsemisperioodil (kuni 2009) valla piiride osas läbirääkimisi pidama ei hakata. Aga kas Eesti vabariigi 100. sünnipäeval kümne aasta pärast on tänane haldusjaotus ka veel optimaalne? Tänase arusaamaga on Rapla piirkonnas Rapla vallal suhteliselt hea seis, ca 10 000 elanikuga linnakeskusega valda on vallakodanike huvides optimaalne majandada.
Märksa keerulisem on Kehtna, Käru, Järvakandi ja Raikküla valla olukord – juba täna on neil probleeme palju rohkem kui lahendusi. Aga see ei pea Rapla valla inimesi muretsema panema – need on nende mured. Maavalitsusel võiks haldusküsimustes olla vedaja roll, kuid niikaua kui seda pole, tuleb meil endil ise arutada ja leida igal vallal oma elanike jaoks parim lahendus.
Tuleb tunnistada, et Raplas on nii mõnedki asjad korda saanud. Pärast Vesiroosi gümnaasiumi korda saamist jääb veel Alu kool ja lasteaed, siis on esimene ring koolidel peal. Korda tehtud Tallinna maantee aitab Raplat peaaegu linnaks pidada, linna keskväljaku ideekavandite arutelu on hea märk avatusest ja linna arengust. Aga lahendusi vajavaid probleeme on ja jätkub küllaga. Mõned neist: linna keskväljaku idee teostamine, ujula Raplasse – kus ja milline see ujula peaks olema -, väljastpoolt Raplat käivate koolilaste elamis- ja ööbimisprobleemi lahendus, Kuusiku endise peahoone rakendus, hooldekodu arendus, võimalus, et mõni naabervald või küla tahab meiega liituda – kas oleme sellega nõus või mitte.
Küllap on neid probleeme palju rohkem kui oskan praegu kirja panna. Minu kirjatüki eesmärgiks on alustada arutelu, et selle abil leida parim meie endi elamise-olemise paremaks korraldamiseks eelkõige Rapla vallas ja selle ümbruses. Kui me ise seda ei tee, siis kes peaks?
Tuleb tõdeda, et kui loomeinimesed hakkavad ühiskonda teavitama selles, et mõni probleem on lahendamata, siis üldjuhul on tegelikkuses asi veelgi hullem. Kas jääda lootma uuele regionaalministrile Siim-Valmar Kiislerile? Arvan, et loota ikka võib, aga mõistlik on ära teha need muudatused, mis on meile selgeks saanud ja mis on meie võimuses otsustada.
Aastaid tagasi tehtud otsused Märjamaa, Kohila ja Rapla piirkonna valdade liitumistele on aeg oma positiivse kinnituse andnud.
Oleme oma maakonda võtnud kui üht võrdset 15 seas. Kõik poliitikud, kes on olnud eri aegadel Riigikogus, on väitnud ja väidavad ka praegu, et Rapla maakond peab jääma ning selle eest tuleb seista ja kui vaja siis võidelda. Seda meelt on ka enamik maakonna elanikest. Aga mis saab siis, kui ükskord tuleb selline valitsus, kes tõesti vajalikud otsused haldusjaotuses ning halduskorralduses ära teeb, aga selliselt, et Rapla ei ole maakonna keskus.
Olgem siirad, ega siis eelnimetatud valdade liitumine ka kõigile ei meeldinud. Aga elu on juba kord selline, et otsustused tehakse enamiku huvidest lähtuvalt. Aeg on see, mis näitab, kas üks või teine otsus on olnud õige.
Vallavanem Margus Jaanson on 12. veebruari Nädalises algatanud arutelu Juuru valla tuleviku üle. Ja kuigi mulle tundub nii mõnigi mõte selles utopistlik (loodetav elanike arvu kasv), on selline tulevikku vaatav visioon vajalik igale vallale.
RAPLA valla elanikuna on minu jaoks olulisem Rapla linn kui vallakeskus. Alles seejärel hakkan ma tundma vajadust Rapla kui maakonnakeskuse järele. Ja kui kunagi ei peaks Rapla enam tõesti olema maakonna keskus, siis on meie endi huvides, et oleks olemas tugev Rapla linn. Selle nimel, et meil oleks korralik linn ja vallakeskus, on vaja tema tuleviku üle pidevalt arutleda ja vaielda ning kui mõni probleem on selgeks vaieldud, siis ka otsus teha.
Tugeva vallakeskuse olemasolu tugevdab ka maakonna keskuse säilimist. Mõned mõtted, mida peaks selgeks rääkima ja vaidlema. Täna on kokku lepitud, et sel valitsemisperioodil (kuni 2009) valla piiride osas läbirääkimisi pidama ei hakata. Aga kas Eesti vabariigi 100. sünnipäeval kümne aasta pärast on tänane haldusjaotus ka veel optimaalne? Tänase arusaamaga on Rapla piirkonnas Rapla vallal suhteliselt hea seis, ca 10 000 elanikuga linnakeskusega valda on vallakodanike huvides optimaalne majandada.
Märksa keerulisem on Kehtna, Käru, Järvakandi ja Raikküla valla olukord – juba täna on neil probleeme palju rohkem kui lahendusi. Aga see ei pea Rapla valla inimesi muretsema panema – need on nende mured. Maavalitsusel võiks haldusküsimustes olla vedaja roll, kuid niikaua kui seda pole, tuleb meil endil ise arutada ja leida igal vallal oma elanike jaoks parim lahendus.
Tuleb tunnistada, et Raplas on nii mõnedki asjad korda saanud. Pärast Vesiroosi gümnaasiumi korda saamist jääb veel Alu kool ja lasteaed, siis on esimene ring koolidel peal. Korda tehtud Tallinna maantee aitab Raplat peaaegu linnaks pidada, linna keskväljaku ideekavandite arutelu on hea märk avatusest ja linna arengust. Aga lahendusi vajavaid probleeme on ja jätkub küllaga. Mõned neist: linna keskväljaku idee teostamine, ujula Raplasse – kus ja milline see ujula peaks olema -, väljastpoolt Raplat käivate koolilaste elamis- ja ööbimisprobleemi lahendus, Kuusiku endise peahoone rakendus, hooldekodu arendus, võimalus, et mõni naabervald või küla tahab meiega liituda – kas oleme sellega nõus või mitte.
Küllap on neid probleeme palju rohkem kui oskan praegu kirja panna. Minu kirjatüki eesmärgiks on alustada arutelu, et selle abil leida parim meie endi elamise-olemise paremaks korraldamiseks eelkõige Rapla vallas ja selle ümbruses. Kui me ise seda ei tee, siis kes peaks?