Niinimetatud pedofiilide seaduseelnõu kohaselt antakse andmete kontrollimise võimalus nii igaühele meist kui pannakse kohustuseks neile, kes on tööandja rollis lastega töötavates asutustes.
Niinimetatud pedofiilide seaduseelnõu kohaselt antakse andmete kontrollimise võimalus nii igaühele meist kui pannakse kohustuseks neile, kes on tööandja rollis lastega töötavates asutustes.
Suve hakul on valitsus riigikogule arutamiseks esitanud või esitamas hulga erinevaid ja ühiskonda üsna oluliselt mõjutavaid eelnõusid. Olgu siin mõne näitena nimetatud uus Pärimisseadus või uus Perekonnaseadus või veelgi mahukam ja olulisem Korrakaitseseadus. Üsna õhuke, aga see-eest väga tõsise sisuga eelnõu on aga hoopis nn lastega töötamise keelu eelnõu või nn pedofiilide eelnõu, nagu meedia on seda mõnikord presenteerinud.
Lühidalt öeldes on selle lastega töötamise keelu eelnõu eesmärgiks tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega. See tähendab, et sellised inimesed ei saa töötada näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuhi, lastelaagri kasvataja või lapsehoidjana.
Parlamendi menetluses oleva eelnõu kohaselt kaasneb alaealise vastu seksuaalse iseloomuga kuriteos süüdimõistmisega eluaegne piirang lastega töötamiseks. Kindlasti võib tekkida paljudel küsimus, kas eluaegne piirang on põhjendatud ja vajalik? Olen kindlal veendumusel, et just olulise avaliku huvi (laste kaitse) olemasolu tõttu ning arvestades asjaolu, et seksuaalkurjategijaid iseloomustab reeglina soov oma tegu uuesti toime panna, ongi põhjendatud vajadus kohaldada sellistele isikutele just eluaegset lastega töötamise piirangut.
Minu käest on palju küsitud ka selle kohta, kas tekib eraldi nn pedofiilide register? Sellele on vastus nii ja naa. Seda sellepärast, et formaalselt sellist registrit ei teki, küll tekitatakse teatud juurdepääs õigustatud isikutele täna olemasolevale karistusregistrile. Andmete kontrollimise võimalus antakse nii igaühele meist kui pannakse kohustuseks neile, kes on tööandja rollis lastega töötavates asutustes. Ehk näiteks koolidirektoril tekib kohustus kontrollida õpetajaks soovija karistusandmeid ja kui ta seda kohustust ei täida või võtab sellise karistatud isiku tööle, saab direktorit karistada näiteks rahatrahviga. Mis puudutab igaüht meist, ehk olukorda, kus näiteks kellelgi tekib soov palgata lapsehoidja või saata laps kusagile laagrisse, siis ennetava abinõuna antaksegi sellisteks puhkudeks vanemale võimalus esitada põhjendatud huvi korral päring teise isiku seksuaalkuritegudega seotud karistatuse kohta.
Nende päringute puhul ei tohi ära unustada siiski inimõigusi, mida evivad ka karistatud isikud, mistõttu antakse karistusregistrist vastus ei/jah vormis, ehk teada saab ainult seda, kas isikut on mõne seaduses nimetatud kuriteost süüdi mõistetud. Täpset karistamise aega ega kuriteo kvalifikatsiooni tööandjale ega lapsevanemale ei teatata.
Olen üsna kindel, et parlament on seda eelnõud menetledes väga üksmeelne. On ju enamik riigikogu liikmetest ka vanemad ning vähemalt mina isiklikult olen küll väga huvitatud sellest, et minu lapsega tegeleksid ainult asjatundjad, mitte mõned haiged inimesed, kes rahuldavad oma iha või muud soovi alaealiste peal.