Kuulen ikka ja jälle, et ühiskonnas on kasvamas hirm võimalikust sõjalisest konfliktist. Mõistan nende juttude tagapõhja, ent lubage kinnitada, et Eesti on kaitstud ning Eesti kaitsevõime pole kunagi olnud nii tugev kui praegu. Meie pingutused panustada Eesti kaitsevõime arendamisse on suunatud riigi julgeoleku ja rahva heaolu tagamisele, ehk teeme maksimaalselt kõik selleks, et kõik eestlased saaksid turvaliselt elada vabas Eestis.
Muuseas, just Eesti vabaduse kaitseks oleme võtnud olulise rolli Ukraina abistamisel. Meie tegevus ja pühendumus Ukraina toetamisel kinnitab, et ka väike riik võib olla suur eestvedaja. Ärgem unustagem – Ukraina ei võitle mitte ainult oma vabaduse, vaid kogu vaba maailma, sh meie eest.
Oleme valitsuses otsustanud panustada järgnevatel aastatel vähemalt 0,25% sisemajanduse kogutoodangust Ukraina võitu. Sama palve pikaajaliseks Ukraina sõjaliseks toetuseks saatsime ka liitlastele. Meie arvutused näitavad, et kui Ukraina toetuseks loodud nn Ramsteini grupi kõik riigid selles mahus panustaks, võiks iga-aastaselt Ukraina abistamiseks suunata 120 miljardit eurot, mis aitaks oluliselt kaasa Ukraina võidule. See on tehtav – Ramsteini grupi riikide majanduse maht ületab Venemaa oma ligi 30 korda.
Euroopa Liidus oleme eest vedanud miljoni mürsu initsiatiivi, mille eesmärkideks oli vastavas koguses mürskude saatmine Ukrainasse, kaitsetööstuse elavdamine ning lisaraha eraldamine Euroopa kaitsevõime arendamiseks. Tulles viimaselt ELi kaitseministrite kohtumiselt, saan kinnitada, et kõik need eesmärgid saavad riikide ühisel kokkuleppel ka täidetud.
Sõda Euroopas on muutnud ka NATO hoiakuid, mille ilmekaimaks näiteks on uute kaitseplaanide heakskiitmine möödunud suvel Vilniuse tippkohtumisel. Nende plaanide sõnum on lihtne – me ei anna ära ühtegi meetrit oma maast. Seda hoiakut ilmestab ka hiljuti Balti kaitseministritega kokku lepitud ühine kaitsevöönd.
Head sõbrad
Kinnitan teile veelkord, et vahetut ohtu Eestile ei ole. Aga peame olema samas üksteise suhtes ausad ning avatud. Tõsiasi on see, et Venemaa suudab enda sõjaeelsed varud taastada 3-5 aastaga ja ainus oht Eesti iseseisvusele on Venemaa ning tema juhtide igikestev soov impeeriumi taastamiseks. Seetõttu peamegi nii siin koduses Eestis kui NATOs tervikuna tegema kõik vajaliku, et Venemaa isegi ei mõtleks NATO ründamisele. Saan ka ettevõtjatele kinnitada, et Lõuna-Korea või Iisraeli näitel on keerulised naabrid, tugev kaitsevõime ja atraktiivne investeerimiskeskkond võimalikud.
Nii maksumuudatused kui parlamendi otsus investeerida riigikaitsesse püsivalt 3% sisemajanduse kogutoodangust loovad eeldused, et saaksime nende väljakutsetega hakkama.
See 3% toob meile HIMARSi, keskmaa õhutõrje, uued soomukid, laevatõrjeraketid ja paljud muud võimed, mida Eestil varem pole olnud. Olgu veel lisatud, et viimase paari aastaga oleme kogunud laskemoona kaks korda rohkem kui eelneva taasiseseisvumise aja jooksul kokku. Samuti on sõjaaja struktuur suurenenud kolmandiku võrra pea 44 000ni. 2023. aastal osales õppustel rekordarv reservväelasi ja Kaitseliidu vabatahtlikke, 30 000! Soovin selle eest kõiki vabatahtlikke, lähedasi ja ettevõtjaid, kes on samuti olulise panuse riigikaitsesse andnud, tänada Ukraina presidendi Zelenskõi sõnadega, kes rõhutas, et riigi kaitsmiseks peab rahval olema kaitsetahe ja vajadusel ka võidutahe. Mul on tunne, et Eesti inimesed said sellega juurde veelgi innustust ja kindlust, et oleme õigel teel ning et eestlastel on suur kaitse- ja võidutahe!
Ja lõpetuseks – meil on ainult üks Eesti, mida hoida ning kaitsta. Meie kõigi ühine panus ja pühendumus on teinud Eestist turvalisema paiga. Hoidkem oma kodu, kaitskem oma riiki ning arendagem üheskoos seda imelist maad nimega Eesti.