Peame lähtuma põhimõttest, et kohalik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsevõimest, et kriisides oleks võimalik toota kiiresti ning lähedal, seda on näidanud Ukraina kogemus, kirjutab Hanno Pevkur.
Selleks, et Eesti julgeolek oleks tagatud ka heitlikel aegadel, oleme koostanud Eestile kindla plaani, millega tugevdame kaitsevõimet ja toetame kohalikku majandust. Järgmistel aastatel soetame täiendavalt laskemoona, investeerime uutesse võimetesse ning soosime siseriiklikku toodangut, et võimalikult palju maksumaksja rahast jääks Eestisse.
Kaitseinvesteeringute suurendamine
Alustasime riigikaitse hüppelist tugevdamist juba 2022. aastal ning jätkame seda ka uues valitsuses. Oleme võtnud selge suuna, et kaitseinvesteeringutest üha suurem osa peab jõudma ka Eesti majandusse ning Eesti kaitsetööstusettevõtetesse. Lisaks uutele töökohtadele ja ettevõtete kasvamisele aitab see kaasa ka üldisemalt majandusarengule.
Vaadates praegu meie lähinaabrite majandusnäitajaid, on iga euro, mis täiendavalt Eesti majandusse suunatakse, kulla hinnaga. Mäletatavasti kinnitas valitsus vaid mõne kuu eest 50 miljoni euro suuruse kaitseinvesteeringute fondi, mis aitab võimendada kodumaise kaitsetööstuse arengut.
Nüüd soovime täiendava sammuna muuta seaduseid nii, et saaksime senisest enam kasutada lokaliseeritud hankeid ning vastuoste. Need meetmed tagavad, et raha jõuab tagasi meie majandusse ja juba mainitud uute töökohtade loomisele.
Tasub märkida, et näiteks 2022. aastal jõudis kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringutest ja kuludest Eesti majandusse tagasi rohkem kui pool, 265,5 miljonit eurot ehk 53 protsenti.
Tublid Eesti ettevõtted panevad juba riigikaitsele õla alla, olgu selleks näiteks taristuehitus, toitlustus või kaitseväe masinapargi hooldus. Peame lähtuma põhimõttest, et kohalik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsevõimest, et kriisides oleks võimalik toota kiiresti ning lähedal, seda on näidanud Ukraina kogemus.
Kui küsida, miks on vaja kaitsehangete läbiviimisel kasutada lokaliseerimise põhimõtet, siis üks argument on loomulikult majandusse lisaraha suunamine, aga vähemalt sama oluline on tehnoloogiasiire ehk näiteks laskemoona või droonide arendamise ja tootmise tehnoloogia üleandmine kohalikele ettevõtetele, et arendada seeläbi kodumaist kaitsetööstust ja tagada varustuskindlus ka kriisiolukordades.
Kaitsetööstuspark
Ei ole uudis, et arendame kaitsetööstusparki, et luua ettevõtetele sobivad tingimused moona tootmiseks, tootearenduseks ja innovatsiooniks. Selle arendamise käigus oleme näinud aga ka kitsaskohti, mida koostöös kliimaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga lahendada tuleb.
Planeeringute aeglus, erinevad piirangud ja liigne bürokraatia on see, mis kiiremat edasi liikumist takistab. Praeguses julgeolekuolukorras pole see aga vastuvõetav ja seetõttu vajame seadusemuudatusi, mis neid kolme kitsaskohta lahendada aitavad.
Järgmise aasta suve lõpuks peaks kaitsetööstuspargi eriplaneering valmis olema. Seejärel saab riik rajada pargi baastaristu ja ettevõtted saavad püstitada tootmisrajatised. Head töötingimused ja infrastruktuur on võtmetähtsusega, et meie ettevõtted saaksid luua ja toota kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis vastavad tänapäeva julgeolekuohtudele.
Kuniks tööstuspark valmib ja vajalikud seadusemuudatused tehtud saavad, oleme otsinud võimalusi olemasoleva õigusraami sees edasi liikumiseks ja seetõttu olen teinud ka otsuse, et Ämari lennuväebaasi rajatakse kaitsetööstuspargi miniversioon, kus ühel ettevõttel saab olema võimalus juba 2025. aastal toota piiratud mahus lahingmoona.
Kaitsetööstuse areng
Viimased aastad on näidanud, et Eesti kaitsetööstusel on võimekust ja potentsiaali veelgi kiiremaks kasvuks. Nii on näiteks viimastel aastatel kaitsetööstus ettevõtete müügitulu kasv pea kahekordistunud ja koos riigi viimaste otsustega kaitseinvesteeringute märkimisväärseks suurendamiseks on eesmärk kasvatada Eesti kaitsetööstuse käibemaht 2030. aastaks ühe miljardi euroni. Seda kasvu on mõistetavalt toetanud Ukraina abistamine.
Sellest abist on meil ka palju tarkust ammutada. Ukraina kogemused aitavad meie ettevõtetel arendada paremaid tooteid ja suurendada ekspordivõimekust. Seetõttu otsustasime koalitsioonikõnelustel, et Ukraina toetamiseks plaanitud umbes sada miljonit eurot suunatakse just Eesti kaitsetööstuselt sõjalise abi soetamiseks.
Eesti ettevõtete tooted, nagu droonid, mehitamata sõidukid, välihaiglad, droonide detektorid jpm on juba praegu Ukraina võitlejatel igapäevases kasutuses ning nendest on rindel jätkuvalt puudus.
Samuti panustab Eesti tööstusesse oluliselt Euroopa Liidu kaitsefond, mille vahenditest on meie ettevõtete ja riigi ühispingutusena saadud Eestisse 20 miljonit eurot aastas. Edu fondi taotlusvoorudes tähendab, et iga Eesti investeeritud euro kohta on meie kaitsetööstusele tagasi tulnud viis eurot. Ikka selleks, et hoogustada nii Eesti kui ka Euroopa kaitsetööstust.
Innovatsioon
Kaitsetööstuse arengu vältimatu osa on ka ettevõtete võimekus innovatsiooniks. Juba praegu toetab kaitseministeerium Eesti kaitsetööstuse arendustegevust, näiteks 2023. aastal kokku seitsme ettevõtte uuenduslikke projekte poole miljoni euroga, ja plaan on nende arendustoetuste mahtu suurendada.
Soovime, et kodumaine innovatsioon toetaks veelgi enam kaitseväe võimete pikaajalist strateegiat. Innovatsiooni toetab uute tehnoloogiate kaasamine nii kaitseväe tegevusse kui ka innovaatiliste suundade kasutamine riigikaitses. Sellele aitab kaasa näiteks ka Eesti tugeval toetusel loodud NATO DIANA innovatsioonikiirendi, mille üks asukohtadest on Tallinnas Tehnopolis.
Veel üks hea näide on hiljuti kaitseministeeriumi ja kõige kiiremini kasvava Euroopa kaitsetehnoloogia ettevõtte Helsing vahel allkirjastatud ühisavaldus, mille tulemusena loodi Eestisse nende tütarettevõte ja tehakse koostööd tehisarul tuginevate relvasüsteemide arendamisel ning loodetavasti jõuab Helsing ka tehisaru toega kaugmaa relvasüsteemide tootmiseni Eestis.
Kokkuvõtvalt on valitsus võtnud selge suuna Eesti kaitsevõime ja kohaliku majanduskasvu toetamisele. Koostöös kohalike ettevõtetega loome tugevama ja turvalisema Eesti, mis suudab paremini reageerida julgeolekuohtudele ja anda inimestele kindlust, et oleme hästi kaitstud.