Hanno Pevkur: kaitsetööstus ei saa kommertspankadelt raha

Arvamus
|
Hanno Pevkur
|
03.06.2024

Euroopa Liit on olnud Eesti turvalisuse, stabiilsuse ja heaolu nurgakivi. Eesti, kes on saanud iga EL-i eelarvesse panustatud euro eest tagasi viis, vajab Euroopa Liitu sama palju, kui Euroopa Liit vajab Eestit.

Euroopa Liidul on tulevikus ees murrangulised ajad – mõistagi on peamiseks teemaks julgeolek, mis mõjutab järgmistel aastatel Euroopa julgeoleku ja kaitse valdkonnas mitmete kitsaskohtade lahendamist.

Kaalul on Euroopa julgeolek

Üks peamiseid valikukohti on Ukraina piisav toetamine Venemaa agressiooni vastu. Selleks peavad EL-i liikmesriigid minu hinnangul lähiajal tegema põhimõttelise otsuse, kas abistatakse Ukrainat mahus, mis viiks Ukraina võiduni või aitaks vaid vastu seista Vene sõjamasinale. Lisaks seisab järgneval kümnendil ees väljakutse aidata Ukrainat riigi taastamisel ja ülesehitamisel.

Siin tuleb aga hoida selget joont, et kannatuste põhjustaja – Venemaa, peab maksma. Seetõttu saab Ukraina ülesehitamisel kasutada Euroopa Liidu poolt konfiskeeritud Vene varasid. Aga mitte ainult. Venemaa genotsiidi- ja sõjakuriteod peavad jõudma ka rahvusvahelise õigusemõistmiseni. On oluline, et Euroopa Liit töötaks lakkamatult Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamise nimel.

Kaitsevaldkonna tulevik Euroopa Liidus

Kaitsepoliitika saab peale Euroopa Parlamendi valimisi kindlasti olema üheks uue Euroopa Komisjoni prioriteediks. Täna ollakse jõutud tõdemuseni, et Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ei piisa tehnokraatlikust kosmeetikast, vaid tuleb hakata liigutama mägesid. Oluline roll saab olema sealjuures just Euroopa kaitsetööstuste strateegia sisustamisel.

Lisaks olen veendunud, et Euroopa vajab Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikohta. Eesmärk ei saa olla ametikoha loomine omaette, vaid keskse koordineeriva rolli loomine kaitsevaldkonnale, mis on praegu jaotatud EL-i kõrge välisesindaja ja siseturu voliniku vahel.

Kaitsevoliniku roll oleks riikide kaitsepoliitikate ühtsem koordineerimine ja tugevam Euroopa kaitsetööstuse arendamine ning kõikidele liikmesriikidele vajalike võimete ning varude soetamine. Olgu näitena toodud kõigile vajalik täiendav laskemoon või õhukaitse. Kaitsevaldkonna lähiaastate suurem tähelepanu ei vähenda aga kuidagi EL-i rolli majanduse, sh tööstuse arengu soodustamisele, mis aitab tagada nii meie julgeolekut kui ka elavdada majandust ning luua uusi töökohti.

Kaitsetööstuse tugevdamine

Euroopa kaitsetööstuse arengut stimuleerib eelkõige liikmesriikide tellimus. Tellimuse soodustamiseks ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks on Eesti ettepanek Euroopa Liidus välja anda 100 miljardi euro väärtuses kaitsetööstuses kasutatavaid eurovõlakirju, mis on üheksa korda rohkem, kui täna EL-i eelarves kaitsele eraldatud on. Tänased 11 miljardit võib kõlada suure rahana, kuid see on vähem kui 1% EL-i eelarvest. See võimaldaks nüüd ja kohe teha vajalikud investeeringud kaitsevõime tugevdamisesse.

Positiivne on, et EL on näidanud, et suudab suuri probleeme väga suure rahaga kiiresti leevendada (COVID, energiakriis). Samuti annab see signaali USA-le, et Euroopa võtab enda kaitsmist tõsiselt – seda peame muuhulgas ka juulis Washingtoni tippkohtumisel näitama. Oluline on siinjuures märkida, et EL-i ühine investeering motiveeriks ka liikmesriike tõstma kaitsekulutusi.

Lisaks maksumaksja suuremale panusele peaksime üle saama aga ka arusaamast, et kaitsetööstus on midagi hirmutavat. Näiteks on täna kaitsetööstusettevõtetel väga raske kommertspankadelt investeeringuteks laenu saada. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad andma sõnumi, et kaitsetööstuse arendamine on prioriteet. Siin, koduses Eestis, soovime seda sõnumit võimendada läbi äsja tehtud otsuse asutada kaitsetööstuse arendamise fond.

Euroopa Liidu ja NATO koostöö

Otsene sõjaline koostöö ning planeerimine oli, on ja jääb aga NATO tasandile. Ühiselt liitlastega peame tagama, et NATO kaitseplaanid oleksid võimalikult kiiresti täies mahus rakendatavad. See tähendab vältimatult täiendavaid investeeringuid riigikaitsesse, mistõttu EL saabki siinkohal olla tugev võimestaja ja kaitsetööstuse arendaja, et kõik kriisiks vajalik oleks olemas.

Tulevane Euroopa kaitsetööstuse strateegia peaks seetõttu kõige enam keskenduma ühistele laskemoona hangetele EL-is. See sama laskemoon võiks olla eelpaigutatud Euroopa Liidu idatiivale, kuivõrd Euroopa Liidu Venemaaga piirnevad liikmesriigid on kogu Euroopa välisukse valvurid. Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamine on hädavajalik, et tagada NATO kaitseplaanidest tulenevad praktilised vajadused.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et järgmised viis aastat on Euroopa julgeolekuarhitektuuri tulevikku silmas pidades kriitilised. Peame hoidma fookust hetkel kõige olulisemal, milleks on Ukraina sõjaline abistamine, mistõttu kutsun jätkuvalt kõiki liitlasi üles liituma Eesti 0,25% initsiatiiviga, et tarnida Ukrainale 0,25% riigi SKP-st relvaabi aastas Ukraina võiduks. Hea meel on näha, et mitmed liikmesriigid on vastava otsuse juba teinud.

Nii pärast Ukraina võitu kui ka jooksvalt peame aga selgelt teadvustama, et Euroopa Liidu tugevus ja tulevik sõltuvad meie võimest seda ise kaitsta. Ühtse ja koordineeritud julgeolekupoliitika kaudu saame tagada stabiilsuse ja turvalisuse kogu regioonis. Ukraina toetamine, kaitsetööstuse arendamine ning tihe koostöö NATO-ga on võtmetähtsusega sammud, mis tagavad Euroopale ja ka Eestile kindla tuleviku. Ehk lühidalt – Euroopal on kindel tulevik, kui me seda ise kaitseme


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt