Tartu on üks tore ja lahe linn. Mulle meeldib siin elada. Siin on lahedad inimesed, mõnus õhkkond ja otsiv meel
Aga uskuge, 1990ndate aastate alguse värvitust ja lõhnatust linnast on saanud kirev, ennast väljendada sooviv ja prooviv rõõmsalt tukslev linn. Seda oskavad väljastpoolt tulijad märgata ja hinnata.
Võin omast kogemusest kinnitada, et maailmas on küll ja küll täiesti surnud linnu. Neis linnades inimesed elavad, kuid igaüks oma karbis. Pole teatreid ega kontserdipaiku, ehk mõni üksik kohvik, mis oma uksed isegi laupäeval kell 7 õhtul, ilmselt külastajate puudusel, kinni paneb.
Tartu Rüütli tänav ja Raekoja plats oma kümnete söögikohtadega on igati armas ja elav kant, mis annab silmad ette mitu korda suurematele linnadele.
Aga saab veel paremini. Mõned asjad on lihtsalt teostatavad, mõned aga kinni hoiakutes ja mõttelaadis.
Võõras on hirmuäratav
Mulle teeb muret paljude tartlaste tõrjuv hoiak teistsuguste inimeste vastu. Mis siin keerutada – paljudele tundub neeger, araablane või hindu täiesti hirmuäratav. Ei osata teda ette kujutada ei äripartneri, töökaaslase ega väimehena.
Nii ei arva vaid nolkidest nahkpead, kes oma harimatust välja elavad ja keda iga väljaöeldud solvangu eest peaks politsei tutvustama soolaputka sisekujundusega. Ka arukad ja koolitatud inimesed väljendavad oma ebalevat, et mitte öelda tõrjuvat suhtumist teist nahavärvi ja usku inimestesse.
Ma võin nende ebalust mõista, kuid soovitan olla julgem ja avatum. Kümmekond aastat tagasi esmakordselt pikemalt USAs viibides oli ka minul esimesed paar minutit ebalev tunne juttu ajada mustanahalise naisterahva, ühe Ahhaa-laadse teaduskeskuse turundusjuhiga. Aga ma sain oma ebalusest peagi üle, sest see naine oli oma erialaoskustelt suurepärane ning inimesena vaimustav.
Pole olemas võlurohtu sellistest hirmudest üle saamiseks. Kindlasti aitab tõrjuvatest hoiakutest vabanemisele kaasa tartlaste rohke reisimine ja maailma nägemine kogu mitmekesisuses ja värvilisuses.
Aga me peame sellest ka rääkima: perekonnas, lastega, sõpradega, kolleegidega. Teise inimese hindamise mõõdupuu ei saa seisneda tema väljanägemises, vaid mõtetes ja tegudes.
Üksi ei saa me kunagi maailma parimaks – teistmoodi inimestes tuleb näha võimalust uute kultuuride ja suhtumiste õppimiseks. Paljugi võib esialgu tunduda arusaamatu, kuid uskuge – ka meie käitumises ja tavades on palju detaile, mis maakera kuklapoole elanikele tunduvad väga veidrad või lausa vastuvõetamatud. Alates sealiha ja verivorsti söömisest kuni naistega kätlemiseni.
Hoiakute muutmine võtab aega, kuid mitmeid pudelikaelu Tartu rahvusvahelisemaks muutmisel saab lahendada kiiresti, nii ettevõtlikkuse kui avaliku rahaga.
Sildid mitmekeelseks
Ma olen püüdnud end ette kujutada ingliskeelse välismaalasena, kes satub Tartusse ja esialgu ei räägi sõnagi eesti keelt. Juhtumisi elab üks selline vahetusõpilane Austraaliast minu kodus.
Tallinnast Tartusse sõitmiseks on ingliskeelne bussiinfo väga hästi leitav (www.bussireisid.ee), aga vaadake Edelaraudtee kodulehekülje www.edel.ee ingliskeelset osa. Püüdke miskit aru saada…
Parem võiks olla lugu võõrkeelsete selgitavate siltidega linnaliinide bussides ja peatustes. Usun, et paljud lugejad on välismaal ühissõidukite kasutamist katsetades iseendale öelnud: «Pagan, nad võiksid midagi ka arusaadavas keeles kirjutada!»
Inglise, vene, saksa ja prantsuse keeles lühikeste seletavate siltide ülespanek Tartu ühistranspordisüsteemis (bussides, rongides, taksodes, peatustes, bussi- ja rongijaamas!) ei tohiks olla keeruline ja kallis.
Sügisel hakkab Tartust lendama lennuk Stockholmi ja Helsingisse. Loodetavasti saame hakkama ka lennuühenduse lihtsama poolega – kuidas pääseda kesklinnast Ülenurme lennuväljale ja tagasi. Buss peab lennuväljale käima piisavalt tihti ja arusaadavalt märgistatuna.
Ning selge sott (näiteks fikseeritud tariif) tuleb teha ka taksojuhtidega, et ei juhtuks nii, nagu Tallinnas. Mäletate seda lugu prantslasest, kellelt kasseeriti Ülemiste lennuväljalt Õismäele sõidu eest 100 eurot (üle 1500 krooni), kuna «viimane praam Õismäele on läinud ja peame ringi sõitma».
Kogu meie rahvusvaheline avatud hoiak peab kajastuma ka firmade, ülikoolide ja linna asutuste kodulehekülgedel. Infoühiskonnas on mitmekeelne asjalik kodulehekülg eduka äri, kooli või linna aluseks. Kui sul pole korralikku kodulehekülge, pole sind olemas.
Teine lihtne asi – hinnasiltidel poodides võiksid olla hinnad ka eurodes. Ma olen mitteeuro riikides siiralt õnnelik, kui keegi on kohalikus vääringus hindade kõrval välja pannud ka hinna eurodes.
Ja sakslased, soomlased, prantslased ja kõik need muud oleksid rõõmsad sama Tartus nähes.
Inimesed määravad
Mulle meeldib abilinnapeade Margus Hansoni ja Karin Jaansoni tegevus Tartusse konverentsiturismi meelitamisel. Hotelle tuleb juurde, konverentsisaale tuleb juurde. Peamine on aga asjaolu, et Tartul on pakkuda tänu oma ülikoolidele ka palju sisu.
Kui meie soov on oma kodulinna veelgi avatumaks muuta, siis ärge peljake tuua Tartusse erinevaid rahvusvahelisi kokkusaamisi. Mõned inimesed väidavad, et lennuühenduse puudumine on pudelikael.
Jah, ilmselt on Bill Gates’i raske ilma lennukita Tartusse tuua, kuid enamik inimesi on rahul viimased kaks tundi rahumeeli ka mugava bussiga sõites.
Inimestele meeldib Tartus seminare pidada. Kõik minu külalised on öelnud, et siin on lahe nii tööd teha kui ka õhtul emotsionaalses ja vabas õhkkonnas suuri tulevikuplaane pidada. Rääkimata sellest, kuidas kõikjal leviv traadita internet inimestele muljet avaldab.
Tulemust ei otsusta siiski mitte lennukid, bussid ja internet, vaid inimesed.
Mida enam me ise ja meie lapsed maailmast teavad, seda ägedamaks Tartu kasvab. Lisaks puhkuse- ja tööreisimisele soovitan soojalt oma lapsi vahetusõpilaseks saata. Tõsi, see nõuab perekonnalt kulutusi, kuid vastu saate lahtiste silmade ja mõistusega maailmakodaniku.
Samaväärne positiivne kogemus on vahetusõpilase võõrustamine oma kodus. Nõuab aega ja tähelepanu, kuid õpite tundma teisi kultuure ja keeli ning märkate ka enda ümber Tartus paljusid pisiasju, mis seni kahe silma vahele on jäänud.
Tähtis on mõelda suurelt. Tähtis on mõista, et me elame mõnusas ja kiiresti arenevas Euroopa linnas Tartus.
Mõtleme positiivselt tulevikule, teeme kohe korda need asjad, mida teha saab. Halamine ning pead vastu seina tagumine ei loo uusi väärtusi, vaid lõhub seina ja tekitab peavalu.