Ilutulestik ei ole süütu aastavahetuse tähistamine, vaid iganenud praktika, mille hinnaks on inimeste tervis, loomade heaolu ja reostatud keskkond, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe.
Aastavahetust on mõistlikum tähistada koos professionaalsete, säästlikumate ja turvalisemate võtetega, näiteks kontserdid, valgus- ja droonišõud. Nende puhul on elamus garanteeritud, aga kellelgi ei teki paanikat, inimesed jäävad vigastusteta (ja ei pea ilutulestikule raha kulutama) ning keskkond ei saa reostatud. Ehk et – aastavahetust saab tähistada ka elementaarses lugupidamises teiste elusolendite ja keskkonna vastu.
Ilutulestiku õhkulaskmine nii aastavahetusel kui tähtpäevadel on iganenud traditsioon. Nii mõnelegi lapsele, ent ka enamikele loomadele mõjub ilutulestik traumeerivalt, seejuures tervisemõjusid kogeme kõik ühtemoodi. Ilutulestik paiskab õhku raskemetalle ja peenosakesi sh mikroplastikut, mis jäävad meie hingamisteedesse ja maapinnale ning veekogudesse. Mõne minuti „ilu“ hinnaks on reostus, stress ja vigastused.
Ilutulestik on seaduse järgi lõhkematerjal, mille käitlemiseks on vaja taotleda luba kohalikult omavalitsuselt. Kindlasti on mõnigi eeskujulik kodanik omale ka loa küsinud, ent kui vaadata ükskõik millist omavalitsust Eestis aastavahetusel, siis vaevalt, et kasvõi üks nendest on andnud loa kümnetele või sadadele inimestele linna keskväljakul ilutulestikku õhku lasta. Tagajärgede likvideerimise ja reostuse maksab lõpuks kinni maksumaksja.
Alternatiive on
Mida võiks inimestele pakkuda ilutulestiku asemel? Näiteks valgusšõud või kontserte, nagu paljud Eesti omavalitsused juba järjepidevalt teevad. Miks mitte korraldada ühine loendus aasta viimastel minutitel kõikidele linna ekraanidele, nagu näiteks Times Square’il toimub?
Meie aastavahetuse „paugutamise“ kultuur ei ole universaalne ega püha traditsioon, mida peaks pimesi jätkama. Taevas ei kuku alla, kui pürotehnika müüki ja kasutamist rohkem reguleerida – iga muudatus on algul ebamugav, ent paari aasta pärast tundub kunagine traditsioon juba kummaline.
Pürotehnika kasutamine ja müük vanamoodi ei peaks olema lubatud 365 päeva aastas — see ei ole inimõigus. Avalik ruum ja puhas õhk kuuluvad kõigile, ning nende kaitsmine on inimeste ühine vastutus. Sellest ka minu üleskutse kolleegidele riigikogus, et vaataksime järgmisel aastal üle lõhkematerjaliseaduse ning teeksime sinna muudatused, mis jätaks tähtpäevadel meie inimestele kui loomadele parema tervise ja keskkonna.