Hanah Lahe: 2040. aasta kliimaeesmärki edasi lükates ei saavuta me kliimaneutraalsust 2050. aastaks

Arvamus
|
Hanah Lahe
|
17.12.2024

2040. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks on eeltingimuste loomine Eesti jaoks hädavajalik. Täna riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis toimunud 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise arutelu oli oluline samm Eesti ja EL-i kliimapoliitika õigele rajale suunamisel, kirjutab riigikogu liige Hanah Lahe.

Toetasime valitsuse seisukohti ning kolme komisjoni koostöös sündinud kompromiss kaitseb eesseisvatel läbirääkimistel Eesti huve. Võrdne ligipääs rahastusele, väikeriikide eripäradega arvestamine ning liikmesriikide paindlikkuse säilitamine on põhimõtted, millest tuleks juhinduda. Vaid nii saame tagada, et Eesti suudab võetud kohustusi ka õigeaegselt ilma kahjudeta täita.

Kliimaneutraalsuse saavutamisel on võtmeroll igal liikmesriigil

Loomulikult on nii 2040. kui 2050. aasta kliimaeesmärgi puhul veel lahendamata küsimusi. Opositsioonierakonnad, kes kliimapoliitika vajalikkuses kahtlevad, sooviksid lahendamata küsimuste tõttu üldse pliiatsi nurka visata. Ent neile ja teistele skeptikutele tasub meenutada, et EL-i rohelepe jõustus juba 2020. aastal, millega on kokku lepitud Euroopa Liidu kliimaneutraalsus aastaks 2050. See teekond on 30-aastane protsess, millest täna on möödunud vaid neli aastat.

Muutuvaid tegureid ja määramatust on palju. Veel eelmisel kümnendil ei osanud keegi arvata, et maailma tabab ulatuslik viiruspuhang või Venemaa alustab Ukraina vastu täiemahulist sõda. Tänases maailmas pole võimalik koostada sellist mõjuhinnangut või analüüsi, mis annaks 100%-lise ettekujutuse kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnast.

Parimad saadaolevad plaanid on täna Euroopa Liidu rohelepe ja kliimamäärus, riiklikud energia- ja kliimakavad ning siseriiklikud kliimaseadused, mille kõigiga on kaasnenud ja kaasneb ka tulevikus erinevaid mõjuanalüüse ja -hinnanguid. Ning kasvuhoonegaaside seire toimub iga-aastaselt nii liiduüleselt kui kõikides liikmesriikides.

Kliimaneutraalsuse saavutamisel on võtmeroll igal liikmesriigil ja sestap on täiesti arusaadav, miks meil tundub olevat tohutu segadus kõnealuse 2040. aasta eesmärgi saavutamisel – meil puudub nii selleks kui 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks seadusandlikul tasandil siseriiklik trajektoor ja plaan.

Seadusandlikul tasandil kliimaneutraalsuse sätestamise ja kõige kaasnevaga on kliimaministeerium tegelenud alates 2023. aasta kevadest. Kliimakindla majanduse seadus jõuab riigikokku järgmisel aastal ja kahtlemata kaasneb sellega pingeline parlamentaarne debatt, et seadus saaks võimalikult hea. Avalikustatud seaduseelnõu on juba tänasel kujul äärmiselt detailne ja hõlmab erinevaid sektoreid, vahe-eesmärke, aruandeid, järelvalvet jm. See tagab, et Eesti liigub sihikindlalt ja realistlikult kliimaneutraalsuse suunas.

Tulles tagasi Euroopa Liidu kliimapoliitika juurde, siis 2040. aasta vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% on välja arvutatud teadusandmete põhjal. Muuhulgas tuleneb see Pariisi kliimaleppest, tagamaks realistliku kava 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgini.

2040. aasta eesmärki edasi lükates ei saavuta me kliimaneutraalsust 2050. aastaks

2040. aasta vahe-eesmärgi edasilükkamine tähendab, et aastaks 2050 me kliimaneutraalsust ei saavuta. Mänguruumi on vaid 10 aasta piires. Ja mänguruumi all pean silmas nii tänaste kui tulevaste põlvede elukvaliteeti, majanduse konkurentsivõimet kui ka looduse- ja elukeskkonna olukorda, mis kõik kliimaeesmärke kaugemale lükates halvenevad.

Eesti ei ole kliimaeesmärkidest tulenevate väljakutsetega üksinda. Nii nagu seisame meie oma riigi ja rahva huvide eest, teevad seda ka teised liikmesriigid. Läbirääkimised on kahtlemata keerulised, kuna kliimapoliitika eesmärkide täitmine sõltub ülimalt paljudest teguritest, mitte pelgalt majanduse olukorrast.

Näiteks on geograafilisest asukohast tulenevalt liikmesriikide soovid väga erinevad – meil siin põhja pool on privileeg arutleda kliimaeesmärkide üle teoreetilisel tasandil, aga lõunapoolsed EL-i riigid arutlevad juba kliimamuutustega kohanemis- ja leevendusrahastuse, veepuuduse ja kliimarände üle.

Ei ole ilmselt olemas ega ka võimalik koostada ühtegi mõjuanalüüsi või teekaarti, mis võluvitsana meile kliimaneutraalsuse saavutamise lihtsaks ja etteaimatavaks teeks. Küll aga on meil siseriiklikult võimalik anda endast parim, et hoida oma puhast keskkonda, arendada rohelist tööstust ja tagada järeltulevatele põlvedele hea elukeskkond. Muuhulgas saame me sel teekonnal ka kliimaneutraalseks ja viime ellu Euroopa partneritega ühiselt ette võetud sihid.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt