Uhke ja avar Liiva jaama tunnel koos kergliiklusteega, kuhu eelmine linnavõim investeeris üle kahe miljoni euro, seisab nüüd tühjana, muutudes kohalike jaoks kättesaamatuks ja kasutuks, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Eve Altrov.
Peagi täitub aasta päevast, mil suleti Rulli raudteeülekäik, tekitades kohalikus kogukonnas suurt vastukaja ja rahulolematust. Kuigi Edelaraudtee lootis, et piirkonna elanikud hakkavad kasutama Liiva jaama kaugemal asuvat, kuid ohutumat maa-alust tunnelit, on reaalsus osutunud teistsuguseks.
Siinkohal olgu ära öeldud, et kogu kergliiklustee ehituse lepingu maksumus, mille osa oli Liiva tunnel, oli Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti andmete põhjal 2,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Liiva tunnel ise moodustas sellest ligi kolmandiku, ca 800 000 eurot. Ei taha hakata isegi mõtlema, mida kõike on võimalik tavalisel nõmmekal saada 800 000 euro eest, mis oleks kasulikum kui tühjana seisev tunnel.
Inimesed valivad Pärnu maantee bussipeatustesse ja Järve keskusesse jõudmiseks nüüd reeglina hoopis ohtlikuma teekonna – Kalmistu tee ja Viljandi maantee suure liikluskoormusega ristmiku kaudu. See põhjustab pidevalt liiklusohtlikke olukordi.
Miks jäi uhke ja avar Liiva jaama tunnel tühjaks?
Kogukonna tegelikud vajadused jäid välja selgitamata
Kogu Liiva jaama tunneli projekt viidi ellu ilma põhjaliku analüüsita, mis oleks arvestanud kogukonna tegelikke vajadusi. Kui see põhjalik analüüs ka kusagil siiski leidub, pole seda asumi inimestega jagatud.
Nüüd ummistavad piirkonna elanikud ja töötajad, keda on üle tuhande, autosid täis Kalmistu tee ja Viljandi maantee ristmikku, sest see on nende jaoks ainus reaalne marsruut.
2019. aastal tegi Teede Tehnokeskus AS uuringu, milles selgus, et Rulli ülekäik oli Tallinna 27 samatasandilisest ülekäigust kasutusintensiivsuse poolest 11. kohal, kus raudteed ületas päevas keskmiselt 1086 jalakäijat ja ratturit. Sama uuring näitas, et rongide koguarv oli sellel liinil päeva jooksul vaid 34. Rulli ülekäik on olnud kohalike teenistuses juba aastakümneid ja seal pole olnud ühtegi suurõnnetust. Ülekäigul on suurepärane nähtavus ning tänu Liiva jaama lähedusele liiguvad rongid seal üsna aeglaselt.
Ka tehnilise järelevalve amet ei nõua sarnaste samatasandiliste raudteeülekäikude sulgemist. Ülekäike, nagu Rulli oma, leidub üle kogu Eesti. Edelaraudtee pole seni suutnud veenvalt selgitada, miks just Rulli ülekäik on väidetavalt ohtlikum kui alternatiivne ülekäik Viljandi maanteel, mida uuringu andmetel kasutas viis korda vähem inimesi.
Edelaraudtee vastuseis kohalike vajadustele
Rulli ülekäigu sulgemise põhjenduste läbipaistmatus ja alternatiivide kasutusmugavuse puudumine on toonud esile kriitika Edelaraudtee aadressil, kes pole suutnud selgitada, milles ülekäigu tegelik oht seisneb.
Kohalikud elanikud on korduvalt pöördunud Edelaraudtee poole, paludes lahendust, kuid nende pöördumised on jäänud vastuseta.
Kohalikud, kelle igapäevane liikumine sõltub Rulli ülekäigust, on väljendanud oma rahulolematust nii petitsioonidega kui ka Liiva Külaseltsi, Nõmme linnaosavalitsuse ja Nõmme linnaosakogu ametliku vastuseisu kaudu. Petitsioon.ee keskkonnas andis ülekäigu säilitamise ettepanekule oma allkirja 253 kohalikku elanikku.
Kogukond seisab ühiselt ülekäigu taastamise eest
Rulli raudteeülekäik pole kohalike jaoks pelgalt mugav tee raudtee ületamiseks. See on nende igapäevaelu lahutamatu osa, mis toetab kogukonnatunnet ja aitab tagada sujuva liikumise. Kohalike jaoks on tegemist olulise ühendusteega, mida on kasutatud pikka aega ja kus pole varem suuri ohte täheldatud. Sulgemine on aga mõjutanud kogukonna igapäevaelu ja liikuvust.
Siiski on Tallinnas ka positiivseid näiteid raudteeoperaatorite ja linna koostööst – Nõmme raudteeülekäigu puhul suudeti leida kompromiss, mis säilitas ülekäigu algsel kujul. Hea meel on, et uus Tallinna linnavalitsus lubas ametisse astudes jätkata tööd selle nimel, et ülekäik taasavada ja pakkuda Liiva asumi elanikele turvalist ning praktilist ühendust.