Pärast suve ja sügise väldanud kirglikke vaidlusi jõudis riigikogusse järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Tänavu pole Eesti jaoks tähtsamat teemat julgeolekust. Et vabadus pole iseenesestmõistetav, vaid peame selle eest järjekindlalt ja jõuliselt võitlema, on meile pärast 24. veebruari vägagi selgeks saanud. Uskumatu, et 21. sajandil käib Euroopas sõda, kus on kaalul ei rohkem ega vähem kui vaba ühiskond, riikide iseseisvus ja demokraatlikud väärtused.
Kui meie maksame nende väärtuste kaitsmise eest kõrget hinda eurodes, siis ukrainlased maksavad vabaduse eest kõrgeimat hinda – eludega. Seda ei tohi mitte kunagi unustada.
Riigieelarve eelnõu ja nelja aasta eelarvekava on kantud eesmärgist, et Eesti oleks iseseisev ja vaba riik ning sõda meile kunagi ei jõuaks.
19. jaanuaril ütles peaminister Kaja Kallas parlamendi kõnepuldist, et tõsiseim julgeolekukriis pärast iseseisvuse taastamist nõuab meilt riigikaitsesse sadade miljonite eurode panustamist. Eesti oli esimeste seas, kes toetas Ukrainat relvadega, ja oleme siiani antud abi hulgalt maailmas tipus.
Toona oli neid, kes arvasid, et see pole vajalik. Nüüd näeme, et need otsused olid ajast ees. Järgmiseks aastaks kokku pandud eelarvega teeme järgmised sammud oma kaitsevõime tugevdamiseks.
Järgmisel neljal aastal on meie kaitsekulud igal aastal üle miljardi euro, suurusjärgus kolm protsenti SKTst. Järgmisel aastal alustame keskmaa õhutõrjesüsteemi hanget ning investeerime teistesse vajalikesse võimetesse, lähtudes just kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest.
See on investeering rahusse, et meie inimesed ei peaks enam kunagi päriselt tundma, mida tähendab sõja eest oma kodust põgenemine, hirm pommirünnaku või võika sõjakurjateo ohvriks langemise ees.
Võitluses Putini sõjast põhjustatud hinnatõusuga ei ole riigi käes eriti palju relvi. Üks neist on riigi kulutuste vastutustundetust paisutamisest hoidumine, sellega on valitsus hakkama saanud. Jah, kriisiajal tulebki kulutada rohkem – kulutused või õigemini investeeringud on seotud eeskätt meie kaitsevõime tugevdamisega. Ent võrreldes kevadise prognoosiga on meie tulude ja kulude vahe 752 miljonit eurot väiksem.
Olen liiga tihti kuulnud poliitikutelt, nagu laenuraha oleks olmeprobleemide lahendamise võluvits. Jutt, et laenu võime võtta piiramatult ja midagi ei juhtu, ei soovita ma ühelgi inimesel tõsiselt võtta, veel vähem enda pere eelarves järele proovida.
Peame kaaluma, kas laenuraha kaasamisel on ühiskonnas pikemas plaanis positiivsed tagajärjed. Teame juba, et odava laenuraha aeg on möödas. Järgmisel aastal maksame riigina laenuintresse umbes 90 miljonit eurot. Igaüks saab mõelda, kui palju on Eestis valdkondi, kus seda raha väga vaja oleks.
Kolmas tähtis teema on võitlus energiasõjas. Venemaa on kasutanud energiahindu Euroopa vastu relvana. See on kaasa toonud hinnatõusu ka kõigis teistes valdkondades. Oktoobris käivitub universaalteenus, mis aitab kodu- ja väiketarbijatel keerulise kütteperioodi üle elada.
Lisaks kompenseerib riik viis senti iga tarbitud elektri kilovatt-tunni hinnast. Samuti kompenseerime 80 protsenti gaasihinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunnist, ja sama põhimõte järgi ka keskkütte hinda. See pakett jätab inimestele kätte kokku 200 miljonit eurot ja aitab talvel hinnašokki vältida. Kuid see on ainult tulekahju kustutamine. Tulevikus aitavad meid ja meie puhast loodust ainult investeeringud uutesse energiaallikatesse ning investeeringud nii korter- kui ka eramajade energiatõhususse.
Lisaks energiatoetustele pakume energia- ja hinnatõusuga toimetulekuks veel mitmeid abimeetmeid, mis on sihitud just neile, kes seda enim vajavad. Paljusid töötajaid puudutab maksuvaba tulu tõus 500-lt 654-le eurole, mis toob iga kuu võitu üle 30 euro. 20 euro võrra tõuseb lastetoetus, 60 eurot üksikvanema toetus, lasterikka pere toetus aga kasvab 300 euro võrra. 1. jaanuarist rakendub erakorraline pensionitõus ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, mis tähendab, et koos korralise tõusuga kasvab keskmine pension üle 100 euro ja on järgmisel aastal 704 eurot.
Ja lõpetuseks. Tuleva aasta eelarvega paneme lõpuks tugeva rahalise aluse Eesti poliitika viimaste aastakümnete ühele kõige olulisemale reformile, see on eestikeelsele haridusele üleminek. Eelmine valitsus koostas selleks tegevusplaani, järgmise aasta eelarvega aga eraldame õpetajate koolitamiseks ja õppematerjalide ettevalmistamiseks 41 miljonit eurot, mis annab tugeva vundamendi reformiga edasi liikumiseks.
Järgmise aasta eelarve prioriteet on tagada meie inimestele kindlustunne ning riigi ja ühiskonna julgeoleku kasv – olgu selleks sõjaline riigikaitse, laiapindne riigikaitse kuni eestikeelse hariduseni välja, mis on oluline relv võitlusel libauudiste ja valeteabe vastu infosõjas.