Ettevõtete poolt pikalt oodatud ja äsja valitsuselt rohelise tule saanud suurinvesteeringute toetusmeede on üks osa majanduse tugevdamise ja Eesti konkurentsivõime kasvatamise tegevuskavast. Kui toetusmeede täiemahuliselt rakendub, saame Eesti majandusse vähemalt miljardi jagu täiendavaid investeeringuid.
Kõige olulisem garantii investeeringu tegemisel on teadmine, et Eesti on kaitstud, siin on turvaline elada ning luua, kasvatada ja arendada oma ettevõtet. Ilma riigi panuseta julgeolekusse ei teki kindlust, nii juba siin toimetaval ettevõtjal kui ka veel vähem potentsiaalsel välisinvestoril.
Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on vaja jõulisemat toetusskeemi
Seejärel tuleb teha tööd selle nimel, et olla atraktiivne (välis)investeeringute sihtkoht. Eesti on kaotamas konkurentsivõimet suurinvesteeringute meelitamisel ja siin ei ole põhjuseks otsustatud maksumuudatused. Investeeringute meelitamisel käib riikide vahel kõva konkurents, riigid ostavad teistest majandusruumidest üle suuremahulisi ja kõrge teadmusmahukusega ettevõtteid. Paindlikud ja kiiresti rakendatavad rahalised toetusmeetmed on saanud oluliseks tööriistaks. Olen juba kohtunud mitmete potentsiaalsete välisinvestoritega ja näen ka ise, et tuntakse huvi riigipoolsete tugitegevuste vastu, finantsstiimul on tugevalt huviorbiidis.
Praegune võimekus investeeringuid toetada jääb teistele riikidele kõvasti alla. Kolm miljonit eurot suurinvesteeringu toetamiseks pärsib meie tõsiseltvõetavust. Üha kõrgema lisandväärtusega investeeringute saamiseks on vaja paindlikumat ja mahukamat toetusskeemi. Selleks loome perioodiks 2025-2028 suurinvesteeringute toetusmeetme, mis avatakse järgmise aasta esimeses pooles ning esimesi toetusi saab riik hakata välja maksma 2026. aastast.
Kui suurinvesteeringute meede on välisinvestoritele positiivseks signaaliks, et riik ootab neid, siis vähemtähtsad ei ole siin juba tegutsevad ettevõtted. Väärtustame ka juba Eestisse tehtud investeeringuid, juba siin oleva kapitali investeerimist laienemiseks ja arenemiseks. Eestis peab olema konkurentsivõimeline keskkond ka selleks, et Eestist investorid mujale ei läheks.
Suurinvestori meedet ei ole korrektne vastandada riigieelarvega
Meetme kogumaht on 160 miljonit eurot ning toetuse saamiseks peab projekti investeeringu summa olema vähemalt 100 miljonit eurot, millest kuni 15% projekti mahust või kuni 20 miljonit eurot on riigipoolne toetus. See tähendab, et minimaalselt saame toetada 8-10 siin tegutsevat või siia tulevat ettevõtet. Kui teisendada 160 miljoniline meetme maht ümber investeeringuteks, saame kokku vähemalt miljardi jagu rahasüsti Eesti majandusse. Kui arvestada juurde loodavad töökohad ja riigile laekuv maksutulu, on mõju majandusele ja riigieelarvele veelgi suurem.
Kuulen ja loen, et meedet üritatakse vastandada riigieelarve keerulise seisu ja selle korda tegemisega. See ei ole korrektne. Olenemata meetmest, on riigieelarves suur puudujääk. Ilma meetmeta oleks seis täpselt sama. Suurinvesteeringute toetus on rahandusministeeriumi koostatud metoodika järgi n-ö isetasuv meede. See tähendab, et toetusmeede ei oma negatiivset mõju riigieelarvele ehk toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse eelarves ka vastavalt tulud. Toetus makstakse ettevõtjale siis, kui reaalsed investeeringud on tehtud.
Loodav meede on vaid osa suurest tervikust
Vaid rahaga investeeringute meelitamine meid jõukamaks ei tee. Rõhutan, et antud meede on üks osa suurest tervikust. Investeerimisotsuseks on tarvis mitmeid erinevaid komponente nagu maaomandi võõrandamisega ja planeerimisega seotud load, taastuvenergia kättesaadavus, logistiline sobivus ja vajalikud ühendused sadamate, raudtee ja maanteedega, loodusressursside kättesaadavus, tööjõud regioonis ning võimalus tuua väljast oskustööjõudu ning lisaks sellele otsetoetus, millest on saanud riikide väärtuspakkumiste oluline osa.
Otsetoetuse mõju on oluline kogu projekti rahastusprotsessis, kus projektist huvitatud riigi osalus annab turvalisuse ka teistele investoritele. Lisaks otsetoetustele ühendame neid projekte ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB), kes samuti saavad riigi osalusega pankadena nendesse projektidesse panustada. Kaasa aitavad riigi käendused ja garantiid, mida plaanime võimendada.
Majanduse kasvule aitamine on prioriteet
Olgugi et meie riigi julgeoleku jaoks vajalike maksumuudatuste debatis kostuvad arvamused nagu oleks majanduse konkurentsivõime ja kasv riigi jaoks tähtsusetu ning pärast julgeolekumaksu kehtestamist ei taha siia keegi tulla, siis saan kinnitada vastupidist. Majanduse kasvule aitamine on prioriteet ning ühes sellega ka meie julgeolek ja korras riigirahandus, sest ilma julgeolekuta ei tehta ega tule siia ka investeeringuid ja korras riigirahanduseta kasvab meie võlg ning laenud on kallid nii riigile, ettevõtjatele kui ka inimestele.