Väide, et vaikisin riigikogus arupärimistele vastates noorte töökriisist on faktiliselt vale. Mure noorte töötuse kõrge taseme pärast on tõsine. Tunnistasin seda ka riigikogus saadikute küsimustele vastates. Probleem aga mitte midagi tehes ei lahene, mispärast selgitasin pikalt ja põhjalikult, mida noorte paremaks tööturule kaasamiseks teeme. Soovitan riigikogu stenogrammi lugeda, seal on kõik kenasti kirjas, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Heidetakse ka ette, et kasutasin selgitamisel enda jaoks märksa meeldivamaid numbreid. Asi pole selles, kas mingid arvud on meeldivamad. Olulised on faktid ja neid ma ka kasutasin. Töötukassa andmed näitavad registreeritud töötust, need on reaalsed andmed. Statistikaamet viib läbi uuringut. Reaalsed andmed ja uuring on kaks väga erinevat meetodit.
Sellegipoolest ei saa eirata statistikaameti tööjõu-uuringu tulemusi, mis näitavad, et 15-24 aastaste töötus on tõusnud, lausa iga neljas noor on töötu. Kuigi töötukassa registriandmed sellist kasvu ei kinnita ja töötuna on arvel aasta algusega võrreldes vähem noori, näitab see tendents murettekitavat suunda.
Noored on tööturul oodatud ja nende toimetulek on meie majanduse jätkusuutlikkuse võti. See on põhjus, miks peame ühiselt pingutama – riik, töötukassa, ettevõtjad, koolid, lapsevanemad ja noored ise – et kaasata noori tööturule paremini ja rohkem.
Julgustame esimesi töökogemusi omandama
Noorte tööturule sisenemine on sageli keeruline teekond, kus esimesteks takistusteks võib olla töökogemuse ja oskuste puudumine. Usun, et kõik noored teavad seda meemi, kus „tööandjad soovivad, et sul oleks 10 aastat töökogemust enne 22. eluaastat“. Need väljakutsed ei mõjuta vaid noorte endi heaolu, vaid on olulised ka riigi majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt. Iga noor, kes leiab oma koha tööturul ja panustab ühiskonna arengusse, on investeering tuleviku majanduskasvu.
Noorte tööpuuduse vähendamine on minu jaoks südamelähedane teema. Oleme ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) seadnud eesmärgiks luua noortele paremad võimalused, et igaüks saaks omandada väärtusliku töökogemuse. Üks peamisi samme on noorte töötamise reeglite paindlikumaks muutmine. Esimese töökogemuse saamine ja tööharjumuse loomine varasemas eas on hindamatu, olgu selleks siis õpilasmalev, töötamine kohalikus kohvikus või pereettevõttes. Mida lihtsam ja bürokraatiavabam see nii noore kui tööandja jaoks on, seda suurema tõenäosusega neid võimalusi noortele tekib. Vastavad seadusemuudatused on küll alles arutelu faasis, kuid loodame need veel sügisel saata kooskõlastusringile. Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter tõi esile ka vajaduse paindliku tööaja järele – seda võimaldavad töölepingu seaduse muudatused on juba riigikogus menetluses.
Lisaks kutsun üles kõiki avaliku ja kolmanda sektori asutusi ning ettevõtjaid noortesse panustama. Kuigi „noore ja rohelise“ töötaja palkamine võib esialgu vajada aega ja juhendamist, tasub see tervikuna mitmekordselt ära ja annab ettevõttele võimaluse leida endale häid ja andekaid töötajaid ning hoida seeläbi enda ettevõtet elujõulisena. Hindan kõrgelt ka Eesti tööandjate keskliitu, kes juba aastaid on tunnustanud tublisid tööandjaid, kes on silma paistnud oma praktikaalase tegevusega.
Riik loob toetava keskkonna
Eesti viib juba 10 aastat ellu Euroopa Liidu algatust Noortegarantii, mille eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamine, praktika või õpipoisiõpe. Aastatega on toetatud kümneid tuhandeid noori. See programm on oluline lüli, mis aitab ennetada noorte väljalangemist haridusest või tööturult. Näiteks arendatakse selle käigus ka tugisüsteemi, mis aitab tuvastada noored, kes ei õpi ega tööta, et pakkuda neile varakult tuge ja suunata nad neile vajalike teenuste juurde. MKM on selle elluviimiseks toetanud kohalikke omavalitsusi noorte heaolu spetsialistide leidmiseks, kelle eesmärgiks ongi igapäevaselt noortele olemas olla. Kuna noorte töötuse tõusu taga on tihti ka madal haridustase, toetab MKM selle tegevusega ka õppimiskohustuse reformi elluviimist.
Lisaks pakutakse koostöös erinevate riigiasutustega mitmeid tegevusi noorte toetamiseks. Töötukassa pakub teenuseid ja abi karjäärivalikute tegemisel, vajalike oskuste arendamisel ja töökoha leidmisel, haridus- ja teadusministeerium veab eest nt kaasava hariduse ja õppenõustamise, noorsootöö ning koolist väljalangemise ennetamisega seotud tegevusi, lisaks toetavad noori kohalikud omavalitsused.
Just äsja seadsime töötukassa nõukogus uued ambitsioonikad eesmärgid. Üheks fookusvaldkonnaks ongi meie laste ja noorte töötamise soodustamine, sh esimese positiivse töökogemuse omandamine ja noortele pakutavate tööturuteenuste parendamine. Eelmisel aastal läks töötuna arvele tulnud umbes 25 500-st 18-29 aastasest noorest kuue kuu jooksul tööle, õppima või koolitusele/praktikale 55,7%. Soovime, et 2029. aastaks oleks neid igal aastal 70%. Mullu läks nende hulgast tööle 46,7%. 2029. aastaks oleme seadnud eesmärgi, et tööle saaks vähemalt 55% noortest. See tähendab, et nelja aasta pärast suudaksime tänasega võrreldes tööle, õppima või koolitusele aidata igal aastal ligi 3700 noort rohkem. See nõuab uusi lahendusi ja tihedat koostööd töötukassa, omavalitsuste ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel, aga ka noorte endi, nende vanemate ja koolidega.
Lisaks noorte tööotsingute toetamisele on oluline, et koolide ja ülikoolide õppekavad vastaksid tööturu tegelikele vajadustele. Selleks on plaanis parandada kutse- ja kõrghariduse sidusust tööturuga ning arendada näiteks töövaatluste ja valikainete süsteemi. Ja siin teevad palju ära ka ettevõtted, kes näiteks koostöös kutsekoolidega pakuvad õpilastele praktikaprogramme.
Kutseharidus kui atraktiivne alternatiiv
Meil on käimas kutsehariduse reform, mille eesmärk on muuta kutsekeskharidus noore jaoks atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile. Eesmärk on tagada, et kutsehariduse omandanud noortel oleksid parimad oskused tööturule sisenemiseks ja soovi korral võimalus ka edasiõppimiseks ülikoolis. Valitsus on otsustanud, et noored peavad õppima vähemalt 18. eluaastani, et omandada eriala või paremad üldoskused. Ka see annab neile kindlama positsiooni tööturul.
Ei ole saladus, et vajalike oskustega inimesi on Eesti ettevõtetel puudu ja konkurents tublide töötajate leidmise nimel on tihe. Kui suudaksime tagada, et rohkematel noortel on omandatud erialane haridus ning pakkuda tööd otsivatele noortele tuge, et nad leiaksid oma stardipaku tööturul, leevendaks see pikas perspektiivis ka väga paljude Eesti ettevõtete tööjõupuudust ja kasvataks majandust.
Kõigil osapooltel on roll
Kõik need sammud – alates seaduste paindlikumaks muutmisest kuni haridussüsteemi reformimiseni – on osa laiemast visioonist, kus ükski noor ei jää kõrvale. Siiski ei saa riik üksi kõiki noori käe kõrval kooli või tööle viia. Vastutus lasub ka noortel endil, nende vanematel, tööandjatel ja kogukonnal laiemalt. Oluline on juba varakult julgustada noori omandama uusi oskusi, avastama oma huvisid ja proovima kätt erinevatel töökohtadel.
Riik saab luua toetava keskkonna, aga teejuhtideks on lapsevanemad ja teelolijateks noored ise. Meie ühine eesmärk peab olema, et iga noor Eestis leiaks endale eriala ja töökoha, mis pakub nii huvi kui ka enesearenguvõimalusi. Noored on meie tuleviku majanduskasvu loojad, seega peame panustama parima hariduse pakkumisse ja looma võimalused töötamiseks, et nad leiaksid tööturul oma väljundi, saaksid teha kõrge lisandväärtusega tööd ning teenida väärilist palka, mille kaudu kasvab majandus ja ühiskonna jõukus