Erkki Keldo kõne Reformierakonna üldkogul 18.11.2023

Arvamus
|
18.11.2023

Head erakonnakaaslased!

On taas suur rõõm olla teie ees, et anda ülevaade Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni tegemistest ja tulevikuplaanidest.

Kui kevadel teie ees seisin, siis rääkisin sellest, kuidas opositsioon on parlamendi tasalülitanud. Mäletate, kuidas EKREIKE saadikud andsid päevade ja ööde kaupa üle sadu eelnõusid ja arupärimisi, mille ainus eesmärk oli takistada Riigikogu tööd? Erilise sisukusega need loomulikult silma ei paistnud. Näiteks sooviti valitsuselt teada, mida ikkagi sisaldavad reaktiivlennukite järel taevasse tekkivad triibud.

Aga liigume edasi tänasesse. Milline on olukord Riigikogus praegu, sügisistungjärgul? Kahjuks tuleb tõdeda, et paremaks ei ole läinud. EKRE jätkab parlamendi tasalülitamisega ja põhiseadusliku korra devalveerimist.

Seejuures muutuvad nende võtted ajapikku üha küünilisemaks. Näiteks eelmisel nädalal soovis EKRE fraktsioon lükata tagasi kõik eelnõud, mis puudutasid Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Eesti riigikaitse üks oluline sammas on head suhted ja koostöö liitlastega ning koostöö on alati kahesuunaline. Kui tahame, et meie liitlased aitaksid meid, peame aitama meie neid.

Ka enamus EKRE parlamendisaadikuid ei toetanud oma juhtide ettepanekut lõpetada Eesti kaitseväelaste koostöö meie liitlastega. See ei ole konstruktiivne arutelu, kui eelnõudele tehakse ettepanek need riigikogu menetlusest välja arvata lihtsalt selleks, et saaks enne hääletusi riigikogu istungit 10-minutiliste vaheaegadega venitada. See on teadlik soov riigikogu töö halvata.

Kui varem on Eesti poliitikas kehtinud kirjutamata reegel, et välis- ja julgeolekupoliitikat ei tooda sisepoliitilise maadejagamise ohvriks, siis nüüd on EKRE seda põhimõtet jämedalt rikkunud. On pretsedenditu, et üks erakond vahetab Eesti julgeolekupoliitika peenrahaks, et elada välja pettumust oma valimistulemuse suhtes.

Eelmisel kolmapäeval arutasime Riigikogus selle aasta riigieelarve muutmise eelnõud. Vaatamata sellele, et tegemist on suuresti tehnilise eelnõuga, esitasid EKRE saadikud sellele kokku 88 sisutühja muudatusettepanekut, panid need Riigikogu suures saalis ühekaupa hääletusele ja võtsid enne hääletusi 10 minutit vaheaega. Hääletasime neid terve nädal, öösel ja päeval. Samas EKRE saadikuid oli enamasti kohal vaid kaks. Oli ka selline ettepanek, mis ei saanud ühtegi toetushäält. See näitab olukorra rumalust.

Järgmise aasta riigieelarvele ja sellega seotud eelnõudele on esitatutud ca 2700 muudatusettepanekut, mis samamoodi ei ole tehtud heast usust Eesti riiki paremaks muuta. Vaid hoopis vastupidi, lõhkuda ja nõrgestada meie parlamentaarse demokraatia alustalasid.  Nende ükshaaval läbihääletamine võtaks aega mitu kuud. Sellises olukorras ei jäänud valitsusel muud üle, kui siduda riigieelarve ja sellega seotud seaduseelnõud usaldusega.

Parlamendi töö kõikehõlmav takistamine EKRE saadikute poolt ei lase riigikogul täita oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ega pidada istungitesaalis konstruktiivset arutelu. See õõnestab meie demokraatiat ja julgeolekut. Olenemata sellest, kes on koalitsioonis või opositsioonis, peavad parlament ja riik saama toimida nii nagu põhiseadus ette näeb.

Miks ma aga sellest nii pikalt teile räägin. Esiteks usun, et suure infovoo juures ei pruugi paljud inimesed märgatagi, kui halvasti on hetkel seisud meie parlamendiga.

Teiseks ma ei soovi, et see näeks välja kurtmisena, kui raske on meie poliitikute elu. Ei, meie saame hakkama. Oleme saanud väga tugeva mandaadi, et seista meie riigi julgeoleku, korras rahanduse, hea ettevõtluskeskkonna ja Eesti inimeste eest. Täidame seda saadud suurt usaldust ja mandaati täie kindlusega. Oleme välja mõelnud lahendused, kuidas obstruktsiooni vastu võidelda, et riigieelarve saaks vastu võetud, kuid normaalsest tööst parlamendis oleme me väga kaugel. Riigikohus on samamoodi juba kaks korda oma otsustega kinnitanud, et tänase Riigikogu juhatuse ja parlamendi enamuse loodud tegevusplaan on õiguspärane ja kõiki osapooli arvestav, et parlament saaks täita talle pandud kohustusi.

Ma räägin teile seda selleks, et avalikkusele ja ühiskonnale tuleb rohkem selgitada, et tegemist on järjepideva rünnakuga demokraatia ja põhiseadusliku korra pihta. Tegemist ei ole päevapoliitilise võitlusega. Vaid kaalul on palju pikemas vaates, kuidas meie põhiseaduslikud institutsioonid saavad toimida. Sellise teguviisi ainuke soov on nõrgestada parlamentaarset demokraatiat ja inimeste usku meie riigi toimimisse. Parlament peab olema koht, kus inimesed näevad ideede ja poliitikate arutelu, sisulisi debatte ja võimalike suundi, milliseid otsuseid teha. Täna näevad inimesed parlamendis kahjuks suures osas sisutühje küsimusi, aja viitmist ning isegi kõige hullemal ajal mööbli peksmist. Sellega tehakse teadliku tööd, et inimeste usk parlamenti ja normaalsesse poliitikasse kõikuma lüüa.  Seda ei tohi mitte keegi meist korrakski unustada!

Teiseks suureks põhjuseks on see, et varem või hiljem jõuavad Riigikogu töö takistamise tagajärjed meie inimeste igapäevaellu. Näiteks esitasid EKRE saadikud mitusada sisutühja muudatusettepanekut eelnõule, millega taheti laiendada tööandja vabatahtlikku haigushüvitist lapseootel naistele. Tänuväärne ettepanek, mis lahendab lapseootel naiste suhtes kehtinud ebaõiglase olukorra ja annab neile suurema kindlustunde. Selle vastuvõtmist asus sõnades rahvastiku kasvu eest seisev erakond aga torpedeerima. Õnneks see neil ei õnnestunud.

Teine näide puudutab meie laste koolikohti. Riigikogus ootab vastuvõtmist seadus, et siit lahkunud ukraina lastest vabaks jäänud koolikohad saaks vajadusel täita eesti lastega, ka sinna on tehtud ca 200 muudatusettepanekut, mis takistab selle normaalset vastuvõtmist. Kolmas näide on õdede ja apteekrite lähtetoetused, et neid vajalikke ameteid maapiirkondades ka tulevikus oleks. Jällegi on asunud EKRE seda eelnõud takistama. Samamoodi seisab obstruktsiooni tõttu juba mitmendat nädalat taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist puudutav eelnõu.

Mida aeg edasi, seda rohkem kahjuks selliseid näiteid tuleb ehk riigikogu töö takistamisel on reaalsed tagajärjed, mis muudavad Eesti inimeste elu kehvemaks.

Olukorras, kus majanduses ei ole head ajad peaks riigikogu tegelema eelnõude ja aruteludega, kuidas saada siia rohkem investeeringuid, kuidas suurendada ja mitmekesistada meie energiatootmist. Samamoodi on käsil üle aastate suurim reform – üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele. Need on mõned näited teemadest millega peaks seadusandlik kogu tegelema.

Järgmine samm Riigikogu töö kvaliteetsemaks muutmisel peabki olema meie poolt see, et tegeleme aina rohkem sisuliste aruteludega olulistel teemadel, mitte ei hääleta sisutühje muudatusi 10 minutiliste vahedega. Kindlasti sellisel juhul kuulete, kuidas meid süüdistatakse opositsiooni poolt igasuguste etteheidetega. Aga teadke, et selle taga on ainult siiras soov, et Riigikogu saaks täita talle põhiseadusega pandud kohustusi ja edendada Eesti elu parimal võimalikul moel.

Head sõbrad

Viimased kuud Riigikogus on olnud pingelised ja ega aasta lõpp lihtsam tule. Kasutan võimalust tänada meie meeskonda, kellega koos oleme sellele väljakutsele hästi vastu pidanud. Keerulisi väljakutseid saab paremini ületada koos tugeva meeskonnaga, ja meil on Riigikogus tugev meeskond. Samamoodi soovin tänada meie koalitsioonipartnereid, kellega koos oleme riigikogus mitmeid pikki ööistungeid veetnud ja konstruktiivselt vaielnud.

Kui opositsioon tegeleb räuskamise ja parlamendi tasalülitamisega, teeme meie sisulist tööd. Hetkel on Riigikogus menetluses aasta kõige olulisem dokument – järgmise aasta riigieelarve, mis paneb paika tulevased prioriteedid ja tegevusvaldkonnad. Siinkohal on hea meelde tuletada, mis on olulisemad tegevused järgmise aasta eelarves.

Esiteks – Eesti riigikaitse, kuhu suunatakse 3% sisemajanduse kogutoodangust. Eesti julgeoleku tagamine ja suurendamine oli meie peamine lubadus valimistel ja seda me ka täidame.

Teine suur teema on majanduskasv läbi rohereformide, et kiirendada uute taastuvenergialahenduse kasutuselevõttu. Samamoodi suunatakse raha eramute ja kortermajade renoveerimiseks, et inimesed saaksid kvaliteetsemad elamispinnad ja madalamad kommunaalarved. Ühistranspordis soovime ellu viia liikuvusreformi, et tõsta teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Kolmas oluline teema on riigi rahanduse jätkusuutlikus, kus riik peab muutuma efektiivsemaks ja vähem kulukamaks maksumaksjale. Ma loodan, et nende keeruliste otsuste valguses on saanud selgeks ka see, et tasuta asju pole olemas. Tuleb meeles pidada, et valitsus ei saa kulutada raha, mida ta pole enne ettevõtetelt ja inimestelt juba ära võtnud. Riigina tuleb meil täpselt vaadata, kuhu me maksumaksja raha suuname nii, et aidatakse neid kes päriselt abi vajavad ja et me ei koormaks töötavaid inimesi liiga palju.

Seepärast on juba vastu võetud ka seadus, et 2025st aastast kaob maksuküür, mille tulemusena jääb paljudel inimestel aastas kuni 1280€ rohkem raha kätte, et ise otsustada, kus seda kõige enam vaja läheb.

Neljas ja väga oluline valdkond on Ukraina toetamine. Ukraina toetamisega kaitseme Eesti iseseisvust ja vabadust. Kogu keerulise aja taustal ei tohi me ära unustada, et Ukrainas käib järjepidev vene agressioon, kus ukrainlased võitlevad vaba maailma ja demokraatike väärtuste eest. On väga oluline, et Ukraina võidaks selle sõja ja lööks agressori tagasi. Eesti on Euroopas ja maailmas olnud selle eestkõneleja ja peab jätkuvalt seda edasi tegema enda tegudes ja sõnades!

Head kuulajad!

Mul on au öelda, et meie fraktsioonis on asjatundjaid kõikidest valdkondadest, millega Riigikogu tegeleb. Haridusest majanduse ja rahanduseni, sotsiaalist kaitse- ja välispoliitikani, kui nimetada neist mõnda.

Just tugev meeskond ja tugev sisu on põhjuseks, miks Eesti inimesed toetasid kevadistel parlamendivalimistel Reformierakonda. Näeme neid väljakutseid, mis Eesti ees seisavad ja julgeme neid ka lahendada.

Mul on hea meel selle üle, et sügisel on hooga käima läinud meie valdkondlike töögruppide tegevus. Näiteks oleme kohtunud kõikide ministritega ja arutanud järgmise aasta riigieelarve olulisemaid prioriteete kõikides valdkondades.

Samas nagu teame, ei piirdu Riigikogu fraktsiooni töö ainult Toompeaga. Meie töögrupid külastavad aktiivselt erinevaid Eestimaa piirkondi, et tutvuda kohalike olude, probleemide ja võimalustega. Eelmisel nädalal külastasid meie rahandus-, majandus- ja keskkonnatöörühma liikmed Pärnumaad.

Teemadeks oli muidugi aktuaalsed mured kohalike omavalitsuste tulubaasist, koolivõrgu reformist ja samamoodi kuidas kohalik omavalitsus ja riik saaksid luua kvaliteetset ettevõtluskeskkonda, et uued investeeringud sooviksid just Eestisse tulla. Oli hea kuulda, et Pärnu linnal on selleks soov ja plaan olemas.

Veel sellel aastal jõuame mitmesse maakonda, et arutada näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusi, kuidas kiirendada energeetikas uute tootmisvõimsuste tekkimist, kuidas luua veel paremat keskkonda investeeringute saamiseks Eestisse. Lisaks on kohtumised maaelu ja põllumajandus teemadel, innovatsiooni ja teaduse arendamisel. Ehk fraktsiooniliikmetel tööd jagub!

Lõpetuseks kordan üleskutset, et kutsuge meie parlamendisaadikuid enda piirkondadesse külla ja leidke ka ise tee Toompeale. Oleme hea meelega valmis vestlema selle üle, mis poliitikas toimub ja kuulama teie mõtteid.

Aitäh!

Elagu Reformierakond! Elagu Eesti!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt