Tööstus on Eesti suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja, mistõttu on pikalt raskustes olnud valdkond ja selle arendamine uue valitsuse kindel prioriteet. Jõukaks saamiseks on vaja uue aja rohelist ja puhast tööstust, kirjutab Erkki Keldo.
Tööstusettevõtted loovad rohkelt töökohti ja annavad tööd teiste tegevusalade ettevõtjatele., sest piirkonnas alustanud tööstusettevõte toob sinna töötajad, kes vajavad omakorda teenuseid, nagu kauplused, koolid, kohvikud jne. Seega ei seisa meie majandus ilma tugeva tööstuse vundamendita püsti.
Tööstussektori konkurentsivõime parandamiseks ning tootlikkuse ja ekspordi kasvatamiseks on oluline nii riigi, ettevõtjate kui ka kohalike kogukondade panus. Riigile on murekohad teada ja nende lahendamiseks tegevusplaan paigas.
Uue aja tööstus on puhas ja roheline
Eesti majandus on eksportiv majandus. Kuivõrd meie peamistel sihtturgudel Rootsis ja Soomes on viimastel aastatel kehvasti läinud, on kannatanud ka meie tööstusettevõtete eksport. Ettevõtete hinnangul on peamine murekoht vähene nõudlus, mis hakkab tasapisi stabiliseeruma. Kuid meil on ka süstemaatilised probleemid nagu kapitali kättesaadavus, tööjõupuudus, vähene digitaliseeritus, lühike väärtusahel, lisaks mõistliku hinnaga energia kättesaadavus. Vähetähtis ei ole tööstuse kuvand nii siseriiklikult kui ka väljaspool.
Ümber tuleb lükata müüt, et tänapäeva tööstus on must, tossav ja halva juhtimisstiiliga. Vastupidi, meil on moodsad tehased, uued tehnoloogiad, ägedad väljakutsed. Peame saama lahti “mitte minu tagahoovis” mentaliteedist ja nägema uue tööstusettevõtte piirkonda tulekus võimalust, mitte ohtu.
Uue aja ja puhta tööstuse kuvand tuleb viia ka noorteni, et kindlustada tööjõu järelkasvu. Üks hiljutine näide, mida ei tasu sugugi alahinnata, on Eesti-Soome õpilasvõistlus, kus põhikooliõpilased teevad koostööd kohalike tööstustega, et lahendada kestlikkusega seotud probleeme.
Kui tahame saada jõukamaks ühiskonnaks, peame tööstuse väärtusahelas kõrgemale liikuma, aga seda saab teha siis, kui meil on piisavalt tarku töötajaid.
Puidusektor vajab pikka väärtusahelat
Väärtusahelas kõrgemale liikumiseks on lisaks vajaliku tööjõu tagamisele määrava tähtsusega oma toodete loomine ja kohaliku tooraine väärindamine. Majandusteaduslikult võime läheneda ekspordi kasvule kahel viisil: kas üritame midagi lühikese väärtusahelaga tohutus massis eksportida või tahame võimalikult pika väärtusahela üles ehitada siinsamas Eestis.
Näiteks töötas Eesti puidu ja paberitööstuses 2022. aastal kümme täistöökohaga teadlast ja inseneri ning teadus ja arendustegevuse kulud ulatusid 1,7 miljoni euroni. Seda on selgelt liiga vähe, kui võrrelda Soomega, kus investeeritakse puidusektori ettevõtetes ühe elaniku kohta ligi 20 korda rohkem teadusesse kui Eestis. Selleks, et ka meie puidusektor oleks konkurentsivõimeline, vajame pikka väärtusahelat.
Esimene oluline samm selles suunas on tehtud. Eelmisel aastal Metroserti alla loodud rakendusuuringute keskuse (RUK) üks fookusvaldkondi on biorafineerimine, mille üks tegevusi saabki olema puidu keemilise töötluse pika väärtusahela ülesehitamine.
Tegime äsja valitsuses raha eraldamise otsuse, et RUK-i esimese tegevussuunana käivitada just biorafineerimine, mis võimaldaks teaduslaborites väljatöötatud puidupõhiseid tooteid testida veidi suuremas skaalas, enne, kui neid saaks suunata tööstuslikku tootmisse.
Lisaks on plaanis rakendusuuringute keskuses käivitada droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, terviseandmed ja vesinikutehnoloogiad.
Ettevõtete kapitali kättesaadavus paraneb
Konkreetne tegevus, mida riik saab konkurentsivõime tõstmiseks teha, on ettevõtete jaoks kapitali kättesaadavuse parandamine. Käenduste ja laenumahtude suurendamine ning riigiabi lubade andmisel erandite tegemine on meetmed, mis ei nõua riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid, aga võimaldavad ettevõtetel avada uusi turge, kasvada ja areneda.
Suurtes Euroopa Liidu liikmesriikides on laiemad võimalused riigiabi andmise erandite tegemisel, mis on üheks põhjuseks, miks mõned suurinvesteeringud on jäänud Eestisse tulemata.
Juba praegu oleme Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuses (EISA) suurendanud käenduste mahtu saja miljoni ja ekspordilaenu mahtu 50 miljoni euro võrra. Suuremahuliste projektide rahastamiseks töötame välja lahendust, millega saame pakkuda käendust või laenu turutingimustel, kaotades riigiabiriski. Eesti merendusvaldkonna ettevõtete kasvu toetamiseks on väljatöötamisel erilahendus koos eriloa taotlemisega Euroopa Komisjonilt.
Lisaks on EISA all riiklik fondivalitseja Smartcap, mis aitab rohetehnoloogia ettevõtetel parandada kapitali kättesaadavust. SmartCapi juurde on loodud ka kaitsetööstuse fond, millesse on riik investeerinud 50 miljonit eurot, mida fond omakorda saab investeerida kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetesse, julgustades sellega ka väliskapitali jõudmist Eesti kaitsetööstusse.
Ettevõtete halduskoormus väheneb
Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks viisime koostöös teiste aruandluskohustust seadvate asutustega läbi analüüsi, mis näitas, et reaalajamajanduse lahendusi kasutades saab vähendada riigile esitatavate andmete mahtu 70 aruandes seniselt 3000-lt andmeväljalt ca 80 dimensioonini.
Lahenduste kasutusele võtmiseks tuleb nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel juurutada IT-arendusi ja -lahendusi, mis vajavad investeeringuid. Et analüüs ainult paberile ei jääks, avame peagi ettevõtjatele taotlusvooru uute lahenduste piloteerimiseks.
Eesti.ee ettevõtja digiväravast saab juba praegu mitmeid toiminguid ühest kohast teha, näiteks taotleda tegevuslubasid, leida finantseerimisvõimalusi EISi, PRIA jt toetuste taotlemise kaudu või anda volitusi oma töötajatele riigi infosüsteemidesse andmete esitamiseks.
Soodustame suurinvesteeringuid väärtuspakkumisega
Eesti fookus on kindlasti digiteemade ja start-upide kõrval tänapäevastel tööstuslahendustel. Välisinvesteeringute keskuse projektide seas on näiteks mitmeid energeetikavaldkonna projekte, toidutööstuse investeeringuid, erinevate toormete väärindamisega seotud ringmajanduse projekte.
Üheks näiteks võib tuua Smart Power Farmi, mida planeeritakse Tootsi. Pärnusse planeerib Hollandi ettevõtte Power2X miljardiinvesteeringut, et luua metanoolitehas, mis kasutab ära madala lisandväärtusega puitu ja meretuuleparkide toodetavat energiat.
Töös on suurinvesteeringute pakett, millega pakkuda täiendavat riigipoolset tuge ja eeliseid sarnaste roheliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tööstuste siia tulemisel või siin laienemisel. Investeeringute meelitamisel käib riikide vahel kõva konkurents ja Eesti peab selles oma väärtuspakkumistega välja paistma.
Samuti väärtustame juba Eestisse tehtud investeeringuid, juba siin oleva kapitali investeerimist laienemiseks ja arenemiseks. Peame olema konkurentsivõimeline keskkond ka selleks, et Eestist investorid mujale ei läheks.
Planeeringute läbiviimine ja loamenetlused lühenevad
Investeeringute soodustamiseks on oluline, et neid saaks Eestis mugavalt, kiirelt ja liigse bürokraatiata teha. Selleks lühendame planeeringute läbiviimist ja loamenetlustele kuluvat aega.
Planeerimise kiirusest sõltub kui kiiresti sünnivad uued tootmised ja töökohad. Kevadel tehtud analüüs aitas leida üles need kohad, kus on võimalik menetluste aega kokku tõmmata. Praegu on alustamas rohekoridori tõhustuskava töörühm, maa- ja ruumiameti käivitumisel on eesmärk tuua load ja menetlused ühe asutuse juurde.
Peame leidma parima viisi, kuidas rohelist koridori käivitada. Läti-Leedu näitel lähenetakse kaasuspõhiselt ehk valitakse teatud arv ettevõtjaid, kellele subjektiivselt menetlusaegu lühendatakse. Soomes jällegi võeti lahti üle 200 erineva õigusakti, mis menetlusprotsesse juhivad. Võrdse konkurentsi tagamiseks ja kogu ettevõtluskeskkonna paremaks toimimiseks kaldume Eestis pigem Soome mudeli poole.
Majanduse konkurentsivõime ja kasv on valitsuse prioriteet
On selge, et tööstus on majanduse mootor ja selle hoogsaks taaskäivitamiseks on meil koos ettevõtjatega saanud paika ambitsioonikas plaan, millest nii mõnedki tegevused on juba töös, nagu rohekoridor ja suurinvesteeringute toetusmeetmed.
Majanduse konkurentsivõime ja kasv on valitsuse prioriteet ning ühes sellega ka meie julgeolek ja korras riigirahandus, sest ilma julgeolekuta ei tehta ega tule siia ka investeeringuid ja korras riigirahanduseta kasvab meie võlg ja laenud on kallid, mida me ei soovi tulevastele põlvedele pärandada.