Valitsus jõudis sel nädalal järgmise aasta riigieelarve põhimõtteliste kokkulepeteni. Kompromissid näitavad valitsuse tahet keskenduda just majanduskasvule ja julgeolekule, mitte pelgalt kulude suurendamisele või ümberjagamisele. Eelarve keskne sõnum on selge: Eesti jõukus saab tulla ainult läbi majanduskasvu, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
2026. aastal suunatakse vähemalt viis protsenti SKTst Eesti kaitsevõimesse. Nii on see ka järgnevatel aastatel. See annab kindlustunde, et majandus saaks kasvada. Stabiilsus ja turvalisus on vundament, mis peab olema paigas, enne kui nii välis- kui kodumaised investorid on valmis pikaajalisi investeeringuid tegema. Võttes arvesse meie geopoliitilist reaalsust, on tugev kaitsevõime selgeks signaaliks, et Eesti on kindel ja usaldusväärne koht, kus äri ajada.
Majanduse elavdamisel on võtmeroll ka maksumuudatustel, mille eesmärk on, et inimestele nende teenitud sissetulekust rohkem raha kätte jääks. Maksuküüru kaotamine, automaksu soodustus ja ära jääv tulumaksutõus jätavad keskmist palka teenivatele inimestele aastas kätte 1800 eurot rohkem. Sisuliselt tähendab see ühte kuupalka aastas lisaks. Kui inimesed tunnevad end turvaliselt ja näevad oma sissetulekute kasvu, kasvab ka julgus tarbida ja see annab hoogu kõigile majandussektoritele.
Ka planeeritud ettevõtete tulumaksu tõusu ärajätmine võimaldab ettevõtetel kasutada seda raha hoopis investeeringuteks, kas uutesse masinatesse või teadus- ja arendustegevusse. Sellised investeeringud loovad uusi töökohti, kasvatavad tootlikkust ja soodustavad innovatsiooni ehk panustavad otseselt majanduskasvu.
Koos maksuküüru kaotamise, tulumaksutõusu ärajätmise ning täiendava euribori langusega jääb tuleval aastal Eesti majandusse ja inimestele kätte hinnanguliselt üle miljardi euro rohkem. See on igapäevaste kasvanud kulutuste katmiseks väga oluline leevendus. Lisaks annab hõlpu järgnevatel aastatel aeglustuv inflatsioon ning hinnakasvu ületav palgakasv.
Riigieelarve ei ole vaid arvude kogum, vaid peegeldab suunda, kuhu liikuda tahame. Majanduskasv ei ole eesmärk omaette, vaid vahend selleks, et Eestis oleks parem elada – et peredel oleks kindlus ja ettevõtetel võimalus kasvada. Järgmise aasta riigieelarve on majanduskasvu eelarve. See loob vajalikud eeldused ja võimalused Eesti majanduse kasvuks, vastutus need ka päriselt kasvuks pöörata lasub meil kõigil.