Ikka magame ja ootame, selmet arendada energeetikat
Ehk oleks juba aeg rebida katki need energiamajandusplaanid, mille tegime enne 24. veebruari? Elame ju täiesti uues olukorras. Meil on tarvis tagada tarbijatele peale energiavarustuse ka mõistlik hind.
Alles hiljuti menetlesime riigikogus ehitusseadustikku, mis sisaldab meretuuleparkide ehitustingimusi. Võiks ju arvata, et töö on tehtud ja tuulepargid kerkivad. Eksite! See on alles algus. Tuulikute keskkonnahäiringute eelnõu, meretuuleparkide detailplaneeringute kehtestamine, maismaaühendused, lisaks uued ühendused Estlink 3 näol. Miks mitte planeerida Estlink 3 kõrvale ka vesinikutoru, luues uue ühenduse Soome ja Rootsiga?
Peame kiirelt leidma lahendused planeeringute teostamiseks, mis tooks viimaks alla ka lõpptarbija energiahinnad. Lahendus ei saa olla vaid toetuste maksmine igal talvel: kui häda on käes, tuleb tegeleda probleemi, mitte tagajärjega.
Möödunud aasta detsembris toimus riigikogus arutelu energeetikute esindajatega, kes tegid mitmeid ettepanekuid võrgutasudest kuni maksude langetamise ja kompenseerimismehhanismideni. Plaanis puudus aga valemi teine pool: uute ühenduste rajamine, lisanduvate võimsuste turule liitmine, energiasalvestamine ning planeerimisprotsesside kiirendamine.
Meretuuleparkide arendajad ütlevad kui ühest suust, et riigil on ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid, kuid puudub igasugune selgus, kuidas liita lisanduvaid võimsusi elektri põhivõrguga.
Kolme Eesti arendaja – Saare Wind Energy (aastatoodang 6,5 TWh), Eesti Energia (aastatoodang 4 TWh) ja Utilitase – meretuuleparkide projektide puhul on valitsuse otsustega algatatud hoonestusloa menetlused. Kõik kolm on teatanud, et nende projektid saavad valmis 2028. aastaks. Eesti aastane elektritarbimine on umbes 8,6 TWh, mis tähendab, et kuue aasta pärast peaks Eesti põhivõrku mahtuma tänasest mitu korda rohkem elektrit. Lisaks liigub elektri tootmise-tarbimise suund läänest itta.
Praegu ei ole selget vastust, kuidas nimetatud protsess Eleringi kui põhivõrgu ettevõtja vaatest välja näeb. See omakorda tähendab, et arendajad peavad tegema väga olulisi investeeringuid ja otsuseid, teadmata, kas pargi valmimisel on võimalik elektrit reaalselt turule müüa.
Põhivõrk on ajast maas
Lisaks põhivõrgu võimekusele on ajale jalgu jäänud elektrivõrgu rajamise ja selle rahastamise mudel, mis ei sobi mereparkide olemusliku olukorraga.
Eestis kehtivate seaduste järgi on liitumine põhivõrguga arendaja kanda. See mudel on üles ehitatud olemasolevate põlevkivijaamade ja sellele maismaal lisanduvate väiksemate elektrijaamade jaoks. Nüüd pole elektri tootmine suundumas mitte üksnes Lääne-Eestisse, vaid ka endiselt halva ühendusega Saaremaalt edasi merre. Senine mudel ei toimi, sest kogu süsteem on vaja uutmoodi üles ehitada.
Asetada sellisel juhul kõik riskid ja kulud ainult arendaja kanda ei ole jätkusuutlik. Arendaja roll on arendada tootmisüksus, põhivõrgu ettevõtja ehk riigi roll on kujundada põhivõrk. Praegu on arendaja surutud võrguarendaja rolli, mis võib muuta ka olemasolevad projektid jätkusuutmatuteks.
Tuhanded uued töökohad
Meretuuleparkide ehitamine ei too kasu mitte ainult ehitajale, vaid ka energeetikatehnoloogiate teadusarendusele, eksporditoodete arendajatele, tuulikute juhtpaneelide tootjatele, kuluvmaterjalide, nagu labade tootjatele. Lisaks vajame hooldustehnikuid ning neile väljaõpet ja järjepidevat koolitust.
Suur potentsiaal on näiteks Lääne-Harju piirkonnal, kus Keila ja Paldiski linnad omavad häid eeltingimusi, et kasvada rohetehnoloogiate arendus- ja tootmiskeskusteks.
Paldiski sadam on oluline osapool meretuuleparkide rajamisel ja Roomassaare sadam koos Kuressaarega on tuuleparkide hooldustehnikute sadam ja koolituskeskus. Roomassaare ja Paldiski lõunasadama laienemise investeeringud ja väärtusahelate strateegiline planeerimine on määrava tähtsusega, sest mõjutab suurt osa meie tuleviku energiajulgeolekust ja SKP-st.
Mõlemad sadamad on investeerimisotsuse teinud ja taristu ehitatakse valmis. Lisaks on Paldiskis end juba sisse seadnud akutootja Nilar AB, Keilas suurim merekaablitootja Prysmian Group Baltics, elektrilaadijatootja Ensto Ensek ja alajaamatootja Harju Elekter.
Sadamate laiendused annaksid näiteks Eesti ettevõttele TS Shipping võimaluse osaleda avameretööstuses oma kogemustega. Jäälõhkuja Botnica leiaks samuti lisaks talvisele jäälõhkumisele rakendust, sest sel on kõik eeldused osalemaks tuuleparkide uuringutes, nende rajamisel ja hilisemas hoolduses.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab üles näitama suuremat tahet tuhandete võimalike töökohtade Eestisse toomiseks. Eesti peab kohe tegutsema nii sadamate investeeringute, tööjõu planeerimise, tervikvõimekuste kujundamise kui ka ühtsete turundussõnumite väljatöötamise nimel, et teha eelkokkuleppeid investoritega kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks. Tuleb targalt ja otsustavalt tegutseda, sest konkurendid juba tegelevad sellega.