Ene Kaups: selged eesmärgid viivad sihini (Meie Maa)

Möödunud nädalava­hetus oli kindlasti paljudele hea või­malus puhata igapäevastest muredest. Päikseline kevad­püha ja “Minu Eesti” projek­ti mõttekodades maha peetud talgud aitasid ka meelt ja mõt­teid korrastada. Mõttekojas, milles mina osalesin, arut­lesime ühes väikeses grupis lihtsa küsimuse üle – kuidas raskemal ajal säilitada usku endasse, oma tegudesse ja olla positiivne.

Sama võiks küsida kogu Eesti ühiskond – kuidas majanduslikult raskel ajal säilitada usku ot­suste õigsusesse, riigijuhti­de võimekusse ja paremasse homsesse. Jätkuvalt arutluse all olev riigieelarve ja laiemalt kogu valitsussektori, sealhul­gas omavalitsuste tulude-kulude tasakaalu teema hoiab meid päev-päevalt pinges. Kuid kui eesmärgid on seatud ja põhimõtted selged, polegi nii võimatu raskeid otsuseid langetada.

Uks oluline eesmärk, mille saavutamisele Eesti juba päris lähedale on jõudnud, on euro kasutuselevõtt 2011. aastal. Selle nimel tasub pingutada. Euroopa turg ja ekspordivõimalused on meie ettevõtjate jaoks väga olulised, sellel turul on hea ja turvaline ühise raha­ga arveldada. Samuti tunnevad välisinvestorid end eurotsoonis turvalisemalt. Investeeringud Eestisse tähendavad meie jaoks uusi töökohti, suuremaid sisse­tulekuid ja uusi maksutulusid.

Suureneb ka hoiuste ja pen­sionifondide kindlus, samuti on suur osa kodulaenude ja investeerimislaenude lepingu­test sõlmitud eurodes, mille tagasimakseid oleks mõistlik teha eurodes pankadele euro konverteerimise eest maks­mata. Rääkimata euroraha kasutamisest oma projektide teostamisel.

Euro nimel pingutamisel on oma hind, mida praeguses raskes olukorras vahest polegi nii raske maksta, kuivõrd see sunnib valitsust tegema väga kaalutletud, ka pikemas ajas toimivaid otsuseid ja seadus­eelnõusid. Eesti peab täitma Maastrichti kriteeriumid, mil­lest olulisemad on riigi võla-koormus, mis meil on Euroopa Liidu riikidest väikseim.

Teiseks – inflatsiooni tase, mis tänu hindade tõusu pidur­dumisele on kontrolli all. Seda taset peab suutma hoida. Ja veel eelarve tasakaalu kriteerium – kogu valitsussektori eelarve puudujääk ei tohi olla suurem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust. Selle nimel toimuvad praegu rasked eelarvekärped.

Õnneks on Eesti valitsusel ol­nud headel aegadel tarkust ko­guda reserve, mida praegu ka­sutusele võtta. Ka riigi usaldus­väärsus pankades pole kadunud ja nii on võimalik laenu võttes, kokku hoides ja ko­gutud reserve kasu­tades kulutustele kate leida. Eelarve tulu­de laekumine on aasta algu­sest siiani kulgenud eelarve graafikus.

Lõpetuseks tagasi mõttekotta

Ei oska arvata, kui palju uusi, teoks tehtavaid ideid 1. mail üle Eesti sündis. Meil oma väikese grupiga väga suu­reks maailmaparandamiseks ei läinudki. Jõudsime lihtsajärelduseni, et kõik algab meist en­dist – mõtteviisist, suhtumisest, kuidas oma eesmärke seame ja kui avatud me oleme.

Oluline on oma perekonnas, sõpruskonnas või klubis, kuhu kuulume, ühiste huvide ja tegevuste kaudu jagada oma edu, kordaminekuid ja ebaõnnestu­misi, teha asju koos. Püüdes samale küsimusele kogu ühis­konna tasandil vastust leida, jõudsime haridussüsteemini ja tõdesime, et kõigi muude oluliste õppeainete kõrval on üks väga oluline õpetus, mida tuleb anda järjepidevalt kogu koolikohustusliku aja vältel – inimeseks olemise õpetus. Ja need, kel gümnaasiumiaastad juba seljataga, pole ka veel hiljaks jäänud – elu õpetab ja annab võimalusi ka kõige võimatumana tunduvad ideed mõtetest teoks teha.