Riigikogus oli neljapäeval olu lise tähtsusega riikliku küsi musena arutlusel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK*) elluviimine ja kodanikuühiskonna areng.
Eelnevalt toimus põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avalik ühisistung, kus kuulati ära asjaosaliste seisukohad EKAKi rakendamisest ning ülevaade Vabariigi valitsuse ja kodanike-ühenduste esindajatest moodustatud ühiskomisjoni tegevusest.
Selgub, et ühenduste vaatenurgast paistavad probleemid ikka samad, millest räägiti juba kümme aastat tagasi: kesine rahastamine, sisulise huvi puudus ministeeriumides, jätkuv segadus rollide- ja tööjaotuses, probleemid info edastamisel jms. Oodatakse selgust
Eelnevate aastate jooksul on siiski valminud mitmed strateegiadokumendid ja arengukavad. Neis dokumentides sisalduvad paljuski kattuvad eesmärgid ja ootused.
Regionaalminister Vallo Reimaa märkis ülevaates riigikogule, et viimasel ajal on tähelepanu kodanikuühiskonna arendamise vastu märgatavalt tõusnud. Valitsuse koostatud tegevuskavaga on vastutus kodanikuühiskonna arendamise eest pandud regionaalministrile. Kooskõlastusringil on ka vastav valitsuse algatatud seadusemuudatuse eelnõu, millega lisatakse regionaalministri ülesannete hulka kodanikuühiskonna teema koos vastava osakonna moodustamisega. Lisanduvad ka mitmed uued ülesanded nagu vastava statistika korrastamine, finants-põhimõtete väljatöötamine ja muu, mida enne regionaalministri vastutusalas ei olnud.
Koostöö tugevdamine valitsuse ja kodanikeühenduste vahel, ühenduste esindajate kaasamine valdkondlike poliitikate ja õigusloome ettevalmistamisse ning elluviimisse – kuidas seda teha? Kuidas viia kaasamise hea tava riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikeni ja ühenduste liikmeteni?
Heaks näiteks on veebikeskkond www.osale.ee, samuti seaduseelnõude, arengukavade ja teiste dokumentide avalik kooskõlastamine nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes.
Loodud on ka ministeeriumide esindajatest koosnev kaasamise koordinaatorite võrgustik.
Oluline on luua sobiv õiguslik keskkond kodanikualgatuse toetamiseks ja püsivad rahastamisskeemid. Selleks on vajalikud adekvaatsed andmed ja info, milleks on vaja kaasajastada mittetulundusorganisatsioonide ja sihtasutuste register ja koguda positiivsete algatuste kir-jeldusi. Paraku pole praegu paljude ühenduste tegevuse kohta võimalik saada majandusaasta aruandeid. Nii näiteks on 2006. aasta majandusaasta aruanded esitamata 41 % maksu- ja tolliametis registreeritud mittetulundusühingul.
Vabatahtliku tegevuse toetami ne ja arendamine on alara hastatud, 2007. aastal oli tegevuste toetamiseks 265 000 krooni. Vabatahtliku tegevuse panus Vabatahtliku Tegevuse arenduskeskuse hinnangul on 2,7 miljardi väärtuses tööd aastas. Tulevikuvisioon on selles, et vabatahtlikena tegutsedes inimesed arendavad ennast ja ühiskonda ning ühiskond tunnustab ja väärtustab vabatahtlikkust.
Väga positiivne on, et käivitumas on Kodanikuühiskonna sihtkapital, mille rahastamine riigi eelarvest igaaastaselt 20 miljoni krooniga sisaldub valitsusliidu 2007-2011 programmi peatükis “Kodanikuühiskond ja riiklus”. Loodetavasti suudab sihtkapital kaasata ka teisi finantsvahendeid lisaks riigieelarvele. Sihtkapital keskendub arendustegevuste toetamisele.
Järgmisel aastal saab koostatud ja kokku lepitud riigieelarvest rahastamise ühtsete põhimõtete kontsept-
sioon. Rahandusministri Ivari Pa-dari sõnul on järgmiseks aastaks planeeritud erinevate kodaniku-ühenduste rahastamiseks läbi riigieelarve 860 miljonit krooni.
Praegu veel on selgusetu, kui suur on omavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt eraldatavate toetuste maht.
Sihtkapitali juhid siiski peavad rahapuudusest olulisemaks ideede puudumist.
EKAKi ühiskomisjonis on olulise pikaajalise prioriteedina kokku lepitud kodanikuhariduse ja -aktiivsuse taseme oluline tõus. Oluliseks meetmeks selle prioriteedi elluviimisel on mitmekülgsed ning kättesaadavad täi endkoolitusvõimalused kooli- ja vabaharidussüsteemis.
Positiivne on, et toimib 2003. aastal loodud maakondlike arenduskeskuste võrgustik, mis on aidanud mittetulundusühendustel oma tegevusega alustada ja korraldanud järjepidevalt koolitusi. Kodanikuhariduse peamine ülesanne on tagada demokraatiat toetava poliitilise kultuuri edenemine.
Kokkuvõtteks -väljakutsed, mille poole püüeldakse, pole väikesed. Tänapäevaste probleemide ja kau-gemate eesmärkide küllalt suur vahe näitab, kui aeglased on sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Ometi usun, et ka kodanikuühiskonna arendamisel oleme juba praegu Euroopa riikide edukaimate hulgas.
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni kohaselt korraldab riigikogu EKAKi elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutamiseks igal teisel aastal vastavasisulise olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Järgmine arutelu toimub aastal 2009/
*EKAK võeti vastu riigikogu 2002. aasta 12. detsembri otsusega. 2004. aasta augustis kinnitas Vabariigi valitsus EKAKi tegevuskava, mille rakendamist koordineerib siseministeeriumi juures kooskäiv ühenduste ning avaliku sektori ühiskomisjon. Dokumentidega saab tutvuda siseministeeriumi koduleheküljel.