Ärevas ning muutlikus julgeolekuolukorras peame lähenema igale olukorrale lahendusega, kuidas on võimalik sellega tugevdada meie riigi energiajulgeolekut. Millised peaksid olema sõltumatud energia tootmisvõimekused, kuidas tagada Eestile varustuskindlus ning missugused lahendused toetavad kliimaeesmärkide saavutamist? Just neile teemadele keskenduski eilne julgeolekutuur Pärnus.
Rahandusminister Annely Akkermann alustas kohtumist nentides, et kõrgenenud energiahindade mõju puudutab meid kõiki ning jõuab otseselt meie rahakotti. “Eelkõige on mõjutanud inflatsiooni kasvu kõrgenenud energiahinnad, aga ka sõja puhkedes mitmete tarneahelate katkemine,” tõi Akkermann välja.
Kristen Michal lausus, et lisaks sõjamõjudele on majanduses kutsunud esile muutlikud ajad just periood majanduse tsüklilisus, mis järgneb pidevale rahatrükile. “Kindlasti ei saa me väita, et üksnes Putini sõda Ukrainas on põhjustanud kõrge inflatsiooni. Küll aga on tema meie regioonis vastutav selle eest, et meil on tarnehäired ja probleemid energeetikas. Juba tegelikult koroonaajast saati on Venemaa mänginud energeetika ja majandusmõjuväljal pikalt.”
Akkermann jätkas inflatsiooni teemadel ning märkis, et Euroopas tuntakse suurt muret inflatsiooni ja kaasneva majanduslanguse pärast. “Mis puudutab Eestit, siis meie inflatsioon on olnud üks Euroopa kõrgemaid, seevastu võrdluses 2022. a oktoober sama aasta septembriga oli juba vaid 0,3%. Lähiajal hakkab inflatsioon tugevalt vähenema, kuid selleks, et ostujõud jõuaks tagasi inflatsioonieelsesse aega, peame saama tasakaalu ka riigieelarve, kulutama vähem ning töötama targemalt. Alles siis taastub majanduskasvu kaudu ka ostujõud, mida ennustatakse hetkel 2025. aastaks. Selle eelduseks on mõistagi see, et Ukraina sõda peagi ka lõpeb.”
Energeetikas on Michali sõnul lähiaegadel toimumas suured muutused eeskätt roheenergeetika suunal. “See, mida on täna tehtud, on aastatepikkune töö, mis muus olukorras oleks jäänud isegi võib-olla tegemata. Lähinädalatel on muutumas planeeringute protsess, mis puudutab rohepoliitikat ja eelkõige tuuleenergeetikat, ning seeläbi muutub kogu asjaajamine oluliselt kiiremaks. Kui EKRE pakub täna riiklikku põlevkivist toodetava elektri hinnaks 3s/kWh, siis taastuvenergia tuleb vähempakkumistelt juba täna odavama hinnaga. Lisaks otsustas riik eelmisel aastal, et riigile tulevad uued radarid, et saaksime rajada juurde maismaa- ja meretuuleparke. See annab meile juurde suurel hulgal juhitamatut taastuvat puhast energiat.”
Toimunud kohtumist on võimalik järele vaadata siin.
Reformierakonna julgeolekutuuri avalikud rahvakohtumised toimuvad üle Eesti, kus nii värsked kui kogenud reformierakondlased arutavad üheskoos publikuga päevakajalistel teemadel, kuhu suunas Eesti peaks liikuma ning kuidas saame Eesti julgeolekut hoida kindlates kätes.