I Üldsätted
1. Erakonna asutamine.
Eesti Reformierakond (edaspidi “Erakond”) ühendab 9. märtsil 1990. aastal Tallinnas asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei ja 13. novembril 1994. aastal Tallinnas asutatud Eesti Reformierakonna. Erakonnale kanduvad üle mõlemapoolsed õigusjärgsed õigused ja kohustused.
2. Erakonna nimi.
2.1 Erakonna nimi on Eesti Reformierakond.
2.2 Erakonna ametlik nimelühend on RE.
3. Erakonna asukoht.
3.1 Erakonna juhatuse asukohaks on Tallinn.
3.2 Erakond arendab oma tegevust Eestis ja vajadusel välisriikides.
II Erakonna eesmärgid ja nende saavutamise vahendid
4. Erakonna olemus.
4.1 Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Eesti ühiskonna sihipäraseks edasiarendamiseks vabaduse, humanismi, harituse, vaimsuse, demokraatia ja majandusliku jõukuse suunas.
4.2 Erakonna tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ja toetajate poliitiliste huvide väljendamine, osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest ning Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine.
4.3 Erakond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest, oma põhikirjast ja programmist.
4.4 Erakonna programm määrab kindlaks Erakonna tegevuse põhisuunad ja ülesanded.
5. Erakond järgib oma tegevuses järgmisi põhimõtteid:
· isik ja perekond kui väärtused on kõrgemad mistahes sotsiaalsetest gruppidest, kihtidest või klassidest;
· inimkonna arengu ja heaolu peamiseks allikaks on isiku energia vaba ja loov rakendamine;
· ühiskondliku ja riikliku korralduse ülesandeks on tagada kõigile ühiskonnaliikmetele nende võimete ja oskuste vaba arendamise võrdsed võimalused.
6. Erakond viib oma programmilisi ja põhikirjalisi eesmärke ellu lähtudes demokraatia üldtunnustatud põhimõtetest.
7. Erakond osaleb Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, esitades oma kandidaate ning viies läbi valimiskampaaniat.
8. Erakond osaleb Riigikogusse valitud Erakonna liikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud Erakonna liikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud Erakonna liikmete kaudu volikogude tegevuses, Riigikogusse ja kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud Erakonna liikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste täitevorganite moodustamisel.
9. Erakond arendab oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste erakondade ja liikumistega nii Eestis kui välisriikides ja osaleb rahvusvahelistes organisatsioonides.
III Erakonna liikmed
10. Erakonna liikmeks võib olla iga vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes tunnistab Erakonna programmi ja põhikirja, ei kuulu mistahes teise erakonda ja kelle kuulumist erakondadesse ei piira seadus. Erakonna liige kuulub ühte piirkondlikku organisatsiooni.
11. Erakonna liikmed on oma õigustes võrdsed.
12. Erakonna liikmel on õigus:
· valida ja olla valitud Erakonna juhtorganitesse, välja arvatud käesoleva põhikirja punktis 131 nimetatud juhul;
· saada täielikku informatsiooni Erakonna tegevuse kohta;
· esitada ettepanekuid kõigis Erakonna tegevust puudutavates küsimustes;
· olla eriarvamusel Erakonna jooksva poliitika suhtes, Erakonna tegevusvormide ja meetodite valiku otsustamisel vähemusse jäädes nõuda oma ettepaneku läbiarutamist ja protokollimist;
· olla soovitajaks erakonna liikmekandidaadile;
· peatada liikmeksolek Erakonnas;
· astuda Erakonnast välja.
13. Erakonna liige on kohustatud:
· kinni pidama põhikirjast ja täitma Erakonna juhtorganite otsuseid;
· maksma liikmemaksu, mille suuruse kehtestab Erakonna volikogu. Piirkondlik juhatus võib teha soodustusi Erakonna majanduslikult vähekindlustatud liikmetele;
· Erakonna juhtorganitesse valituna võtma nende tööst aktiivselt osa;
· aitama oma igapäevase tegevusega kaasa Erakonna maine tõusule;
· mitte osalema mistahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus Erakonna programmiliste põhimõtetega.
131. Erakonna liige, kes ei ole maksnud eelmise kalendriaasta liikmemaksu, ei või valida ja olla valitud Erakonna juhtorganitesse.
14. Erakonna liikmeks vastuvõtmine.
14.1 Erakonna liikmeks vastuvõtmine toimub piirkondliku juhatuse poolt soovija isikliku kirjaliku avalduse alusel Erakonna ühe (1) liikme soovitusel.
14.2 Erakonna liikmeks soovijale teatatakse piirkondliku juhatuse otsusest kirjalikult. Kui piirkondlik juhatus keeldub soovijat liikmeks vastuvõtmast, võib soovija nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab piirkondliku organisatsiooni üldkoosolek.
14.3 Erakonna liikmete arvestust peab Erakonna juhatus ning tema poolt kehtestatud korras maakondlikud ja piirkondlikud juhatused.
15. Erakonnast väljaastumine ja väljaarvamine.
15.1 Erakonnast väljaastumine toimub isikliku kirjaliku sooviavalduse alusel, mis esitatakse piirkondlikule juhatusele. Avaldus ei vaja kinnitamist ning Erakonna liige loetakse lahkunuks avalduse esitamise päevast ja kustutatakse Erakonna liikmete nimekirjast.
15.2 Käesoleva põhikirja punktis 13 ettenähtud kohustusi rikkunud liikme Erakonnast väljaarvamise otsustab piirkondliku juhatuse või Erakonna aukohtu ettepanekul Erakonna juhatus oma koosseisu 2/3 poolthäälte enamusega. Nimetatud otsusest teatatakse väljaarvatud liikmele kirjalikult.
15.3 Erakonnast väljaastumisega või väljaarvamisega lõpeb isiku kuulumine Erakonna organite koosseisu.
15.4 Erakonnast väljaarvatu võib oma väljaarvamise Erakonna üldkogul vaidlustada.
15.5 Erakonnast välja astunud või välja arvatud isik võib esitada avalduse uuesti Erakonda astumiseks mitte varem kui ühe (1) aasta möödumisel liikmelisuse lõppemisest.
16. Liikmeksoleku peatamine.
16.1 Erakonnas liikmeksoleku peatamise otsustab erakonnaliikme isikliku kirjaliku avalduse alusel piirkondlik juhatus.
16.2 Erakonnas liikmeksoleku peatamisega peatuvad Erakonna liikme õigused ja volitused, mis tal on Erakonna liikmena ning lõpevad tema õigused ja volitused, mis tal on Erakonna valitavate organite liikmena. Erakonna liikme õigused ja volitused taastuvad piirkondlikule juhatusele isikliku kirjaliku avalduse esitamise päevast.
161. Erakonna toetajaliige.
161.1 Erakonna toetajaliikmeks võib olla iga vähemalt 16-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Erakonna programmi ja põhikirja ning ei kuulu mistahes teise erakonda.
161.2 Erakonna toetajaliikmel on õigus:
· saada toetajaliikmetele suunatud informatsiooni Erakonna tegevuse kohta;
· esitada ettepanekuid Erakonna tegevust puudutavates küsimustes;
· võtta osa toetajaliikmetele suunatud Erakonna üritustest.
161.3 Erakonna toetajaliikmeks vastuvõtmine toimub piirkondliku juhatuse poolt soovija isikliku kirjaliku avalduse alusel. Toetajaliikmeks soovijale teatatakse piirkondliku juhatuse otsusest kirjalikult.
161.4 Toetajaliikme väljaastumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktis 15.1 sätestatud korda. Toetajaliikme, kes ei järgi käesoleva põhikirja punktis 161.1 nimetatud nõudeid, võib piirkondlik juhatus toetajaliikmete hulgast välja arvata. Nimetatud otsusest teatatakse väljaarvatud toetajaliikmele kirjalikult.
161.5 Erakonna toetajaliikmete arvestust ja kõiki toetajaliikmetega seotud küsimusi korraldab Erakonna kantselei.
IV Erakonna ülesehitus
17. Erakond on moodustatud üle-Eestilise ühtse organisatsioonina, mille struktuuriüksusteks on piirkondlikud ja maakondlikud organisatsioonid.
18. Erakonna piirkondlik organisatsioon.
18.1 Kui omavalitsuse haldusterritooriumil elavad alaliselt vähemalt viis (5) Erakonna liiget moodustatakse Erakonna piirkondlik organisatsioon. Vajadusel võidakse luua mitme omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmav piirkondlik organisatsioon. Erakonna piirkondliku organisatsiooni moodustamise kinnitab Erakonna juhatus. Erakonna juhatus võib oma otsusega lubada moodustada ühe omavalitsuse haldusterritooriumil, kus on üksustena moodustatud linnaosad või osavallad, mitu piirkondlikku organisatsiooni.
18.2 Piirkondlik organisatsioon juhindub oma tegevuses Erakonna põhikirjast ja programmist, samuti Erakonna juhtorganite otsustest.
18.3 Piirkondlikul organisatsioonil on oma üldkoosolek, mille moodustavad selles piirkondlikus organisatsioonis arvelolevad Erakonna liikmed. Piirkondlikul organisatsioonil on oma juhatus.
18.4 Piirkondlikku organisatsiooni kuuluvate Erakonna liikmete tegevuse koordineerimiseks valib piirkondlik organisatsioon oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel kuni kaheks aastaks vähemalt kolme (3) ja maksimaalselt üheksa (9) liikmelise piirkondliku juhatuse, mis juhib piirkondliku organisatsiooni tegevust. Kõigepealt valitakse piirkondliku juhatuse esimees, seejärel ülejäänud piirkondliku juhatuse liikmed.
18.5 Piirkondlik juhatus valib vajaduse korral oma volituste tähtajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel piirkondliku juhatuse aseesimehe ja sekretäri.
18.6 Piirkondliku organisatsiooni ja juhatuse koosoleku läbiviimisel ning otsuste vastuvõtmisel juhindub piirkondlik organisatsioon põhikirjas Erakonna üldkogu ja juhatuse kohta sätestatust.
18.7 Piirkondlikke organisatsioone võidakse moodustada ka välisriikides, kui see on kooskõlas asukohariigi seadustega.
19. Erakonna maakondlik organisatsioon.
19.1 Kui Erakonnal on maakonnas vähemalt kaks (2) piirkondlikku organisatsiooni, võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks moodustada Erakonna maakondliku organisatsiooni, mille moodustamise kinnitab Erakonna juhatus. Erakonna Tallinna ja Tartu piirkondlikud organisatsioonid ei kuulu maakondlikku organisatsiooni.
19.2 Maakondlik organisatsioon vastutab Erakonna eesmärkide täitmise, arengu ja tegevuse eest maakonnas. Maakondlik organisatsioon juhindub oma tegevuses Erakonna põhikirjast ja programmist, samuti Erakonna juhtorganite otsustest.
19.3 Maakondliku organisatsiooni tegevust koordineerib juhatus, millesse kuulub vähemalt kolm (3) liiget. Juhatuse volituste tähtaeg on kuni kaks (2) aastat. Iga piirkondlik organisatsioon valib oma liikmete hulgast maakondliku organisatsiooni juhatusse ühe (1) esindaja. Ühe (1) esindaja valib maakondlikku juhatusse Erakonna liikmete ühendus või selle maakondlik organisatsioon, kellele Erakonna juhatus on vastavalt käesoleva põhikirja punkti 21.10 kuuendale alapunktile andnud sellekohase õiguse. Maakondlikku juhatusse kuuluvad Riigikogu liikmed, kes on Erakonna liikmed ja kes on Riigikokku valitud valimisringkonnast, mille koosseisu maakond kuulub.
19.4 Maakondlik juhatus valib salajasel hääletusel oma liikmete hulgast esimehe, kes ei tohi olla piirkondliku juhatuse esimees. Vajaduse korral valib maakondlik juhatus salajasel hääletusel oma liikmete hulgast maakondliku juhatuse aseesimehe ja sekretäri.
19.5 Maakondliku organisatsiooni ja juhatuse koosoleku läbiviimisel ning otsuste vastuvõtmisel juhindub maakondlik organisatsioon põhikirjas Erakonna üldkogu ja juhatuse kohta sätestatust.
19.6 Maakondlikul juhatusel on õigus motiveeritud otsusega kutsuda kokku piirkondliku organisatsiooni üldkoosolek, informeerides sellest eelnevalt kirjalikult ka Erakonna juhatust ja peasekretäri. Erakonna juhatusel on õigus nimetatud maakondliku juhatuse otsus tühistada.
V Erakonna juhtimine
20. Erakonna üldkogu.
20.1 Erakonna kõrgeimaks juhtorganiks on Erakonna üldkogu (edaspidi “Üldkogu”).
20.2 Korraline Üldkogu kutsutakse kokku vähemalt kord ühe (1) aasta jooksul, teatades sellest vähemalt üks (1) kuu ette.
20.3 Üldkogu töös võivad külalistena osaleda Erakonna koostööpartnerite esindajad. Vajadusel võidakse kogu Üldkogu või osade päevakorrapunktide arutelu kuulutada kinniseks.
20.4 Üldkogu päevakorda esitatavad küsimused määrab kindlaks Erakonna juhatus.
20.5 Üldkogu:
· kinnitab päevakorra, moodustab tööorganid ja määrab kindlaks reglemendi;
· kinnitab Erakonna põhikirja ja programmi ning teeb nendes muudatusi ja täiendusi;
· kuulab ära Erakonna esimehe, Erakonna revisjonitoimkonna ja Erakonna Riigikogu fraktsiooni (grupi ) aruanded;
· otsustab ühinemise teiste erakondadega;
· määrab Erakonna juhatuse ja Erakonna revisjonitoimkonna liikmete arvu;
· valib Erakonna esimehe, Erakonna juhatuse ja Erakonna revisjonitoimkonna;
· kinnitab Erakonna aastaaruande;
· kinnitab Erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks, tehes selles vajaduse korral muudatusi ja täiendusi. Kui Üldkogu ei ole üks päev enne valimisnimekirjade esitamise algustähtaega valimisnimekirja kinnitanud, siis kinnitab selle Erakonna juhatus;
· valib Erakonna auesimehe.
20.6 Erakorraline Üldkogu kutsutakse kokku Erakonna esimehe, Erakonna juhatuse, Erakonna revisjonitoimkonna, Erakonna volikogu nõudel ja/või kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik (1/10) Erakonna liikmetest, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette.
20.7 Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.
20.8 Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkogus osalenud Erakonna liikmetest või volinikest ja põhikirja või seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
20.9 Üldkogu võib küsimustes, mida ei ole teatavaks tehtud Üldkogu kokkukutsumisel, otsuseid vastu võtta kui Üldkogus osalevad või on esindatud kõik Erakonna liikmed.
20.10 Erakonna juhatuse otsusel kutsutakse Üldkogu kokku volinike koosoleku vormis. Volinike koosolek on pädev otsustama kõiki Üldkogu pädevuses olevaid küsimusi. Volinikud valitakse piirkondlike organisatsioonide poolt salajasel hääletusel arvestusega üks (1) volinik kolme (3) kuni kümne (10) Erakonna liikme kohta. Täpse esindatusnormi kehtestab enne volinike valimist Erakonna volikogu.
21. Erakonna juhatus.
21.1 Erakonna tegevust juhib ning seda esindab Erakonna juhatus (edaspidi “Juhatus”), milles on maksimaalselt viisteist (15) liiget. Käesoleva põhikirja punktis 21.11 sätestatud juhul võib juhatusel olla vähem liikmeid. Juhatuse liikmete vähim arv on üksteist (11).
21.2 Juhatuse liikmed valitakse Üldkogu poolt salajasel hääletamisel kuni kaheks (2) aastaks. Juhatuse valimised toimuvad kahes etapis. Kõigepealt valib Üldkogu juhatuse esimehe, kelle ametinimetus on Erakonna esimees ja kes korraldab juhatuse tegevust. Seejärel valitakse juhatuse ülejäänud liikmed.
21.3 Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse aseesimehed – Erakonna aseesimehed.
21.4 Juhatus on kõrgemalseisev organ kõigile maakondlikele ja piirkondlikele organisatsioonidele.
21.5 Erakonna esimehel on õigus esindada Erakonda kõikides õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad esindada Erakonda ainult ühiselt.
21.6 Erakonna esimees võib oma kohustuste täitmise õigustoimingutes panna kolmandale isikule.
21.7 Juhatusel on õigus Erakonna kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandada või asjaõigusega koormata.
21.8 Juhatus võtab vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
21.9 Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
21.10 Juhatus:
· kinnitab Erakonna eelarve ja koostab selle täitmise aruande seadusega kehtestatud korras;
· kinnitab poliitilisteks läbirääkimisteks erakonnapoolsed delegatsioonid ja annab neile volitused;
· nimetab erakonnapoolsed ministrikandidaadid, samuti arutab läbi ja kinnitab Erakonna poolt esitatavad või toetatavad kandidaadid teistele kõrgetele ametikohtadele;
· nimetab kuni kaheks aastaks ametisse Erakonna peasekretäri, kes korraldab Erakonna kantselei tööd, sõlmib temaga töölepingu ja kinnitab ametijuhendi;
· otsustab Erakonna liikme väljaarvamise Erakonnast;
· kinnitab Erakonna liikmetest koosnevad ühendused ja otsustab, millised nendest saavad ühe esindaja kaudu osaleda sõnaõigusega Erakonna volikogu koosolekul või liikmena Maakondlikus juhatuses;
· võib tühistada käesoleva põhikirja punktis 19.6 nimetatud maakondliku juhatuse otsuse.
21.11 Juhatuse liikme volituste lõppemisel Juhatuse volituste kestel, väheneb Juhatuse liikmete arv kuni uue juhatuse valimisteni. Juhul kui juhatuse liikmete arv langeb alla üheteistkümne (11), korraldatakse uued juhatuse valimised kuue (6) kuu jooksul.
22. Erakonna volikogu.
22.1 Erakonna volikogusse (edaspidi “Volikogu”) kuuluvad Erakonna piirkondlike ja maakondlike organisatsioonide juhatuste esimehed ja volitatud esindajad, Erakonna juhatuse liikmed, Erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, Euroopa Parlamenti valitud Erakonna liikmed ja Erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid. Sõnaõigusega võivad Volikogu koosolekul osaleda Erakonna liikmete ühenduste esindajad (igaühest üks), kellele on Erakonna juhatuse otsusega antud sellekohane õigus.
22.2 Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks (2) korda aastas. Volikogu kutsub kokku Juhatus, Erakonna esimees või volikogu esimees ja/või kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik (1/3) Volikogu liikmetest.
22.3 Volikogu:
· valib salajasel hääletusel Volikogu esimehe;
· kuulab ära Erakonna esimehe ja Volikogu esimehe ettekanded Erakonna jooksva tegevuse kohta;
· kuulab ära Erakonna Riigikogu fraktsiooni ja Erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruanded ning annab vajadusel nendele hinnangu;
· kinnitab Erakonna programmi alusel Erakonna muud programmdokumendid ning otsustab koostööküsimused ja valimisliitude sõlmimise teiste erakondadega;
· otsustab Erakonna osalemise Vabariigi Valitsuses;
· moodustab alalised programmi-, põhikirja- jm. komisjonid, kes töötavad läbi Erakonna tegevuseks olulisi küsimusi;
· moodustab Erakonna aukohtu, mille ülesandeks on Erakonnasisese solidaarsuse rikkumiste arutamine;
· kinnitab Erakonna aukohtu töökorra;
· kehtestab täpse esindatusnormi volinike valimiseks käesoleva põhikirja punktis 20.10 nimetatud volinike koosolekule;
· kinnitab Erakonna põhikirjalise liikmemaksu suuruse.
23. Erakonna revisjonitoimkond.
23.1 Erakonna revisjonitoimkond (edaspidi “Revisjonitoimkond”) kontrollib Erakonna rahaliste vahendite ja varade seaduspärast kasutamist, Volikogu delegaatide volituste õigsust ning Juhatuse, Volikogu ja Erakonna maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide juhatuste tegevuse vastavust Erakonna põhikirjale.
23.2 Revisjonitoimkond kontrollib ka Erakonna maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide finantsmajanduslikku tegevust.
23.3 Revisjonitoimkonna liikmete arv määratakse ja liikmed valitakse Üldkogu poolt kuni kaheks (2) aastaks.
23.4 Revisjonitoimkonna liikmed valivad oma koosseisust esimehe ja sekretäri Revisjonitoimkonna volituste tähtajaks. Revisjonitoimkond määrab ise oma töökorra ning vajadusel moodustab alakomisjone konkreetsete ülesannete lahendamiseks.
23.5 Revisjonitoimkond allub ainult Üldkogule ning koostab ja esitab Üldkogule erakonna varade kasutamise ja kontrolli kohta aruande. Oma ettepanekud esitab Revisjonitoimkond eelnevalt läbiarutamiseks Juhatusele.
23.6 Revisjonitoimkonna liikmeteks ei või olla Juhatuse liikmed ja Erakonna palgalised töötajad.
23.7 Revisjone teostatakse vähemalt kord aastas. Vajaduse korral viiakse revisjone läbi sagedamini.
VI Õigused, vara ja rahalised vahendid
24. Erakond on mittetulundusühing.
25. Erakonnal ja vajadusel tema struktuuriüksustel on oma raamatupidamine, eelarve, pangakontod ja oma nimetuse ning sümboolikaga pitsat. Erakonna juhatus kehtestab vajadusel täpsemad rakendusaktid.
26. Erakond omab oma põhikirjaliste eesmärkide teostamiseks vallas- ja kinnisvara.
27. Erakonna vara moodustub liikmemaksudest, erakonnaseaduse alusel makstavatest eraldistest riigieelarvest, füüsiliste isikute annetustest ja muudest seadusega lubatud allikatest.
28. Erakonnal on õigus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks asutada sihtasutusi ja osaleda teiste mittetulundusühingute tegevuses seadusega sätestatud korras.
29. Erakonnal on oma visuaalne identiteet, mille kasutamist korraldab ja järelevalvet kasutamise üle teostab Erakonna kantselei.
30. Maakondliku ja piirkondliku organisatsiooni varade ja rahaliste vahendite kasutamise ja aruandluse korra kehtestab Erakonna juhatus.
31. Erakonna varade kasutamist kontrollib Revisjonitoimkond.
VII Erakonna tegevuse lõpetamine
32. Erakonna tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud korras või kui sellise ettepaneku poolt hääletab rohkem kui kaks kolmandikku (2/3) Üldkogus osalenud Erakonna liikmetest või volinikest.
33. Vara jagamisel Erakonna lõpetamise korral määratakse õigustatud isikud Üldkogu otsusega.
Käesolev põhikirja redaktsioon on kinnitatud Eesti Reformierakonna üldkogul 15. mail 2005.a. Tallinnas.