Igast kaotatud elust on meeletult kahju ning tervishoiusüsteem peab õppima vigadest ja arenema nii, et sellest oleks kasu eelkõike inimese tervisele, kirjutab riigikogu liige, perearst Eero Merilind.
Kui meil on kõht tühi, siis läheme poodi ja ostame süüa või läheme kohvikusse-restorani ning oleme kindlad, et saame sealt korralikku toitu. Kui aga asi puudutab terviseprobleeme, siis kuidas saab 21. sajandil juhtuda, et meile pakutakse terviseteenuse pähe hallitanud leiba, mis ei paku tegelikku kaitset ega lahendust, vaid hoopis paneb inimesi oma tervisest valesti arvama.
Tervisemure ja ka regulaarse tervisekontrolli puhul on kindlasti vajalik alustada arstist, sest arst saab hinnata konkreetseid kaebusi, olemasolevaid riske ja vajadusi ning soovitada just selle inimese jaoks sobivaid teste.
See väldib liigsete ja mõnikord ka kahjulike testide ja uuringute tegemist.
Ennetav tervisekontroll
Ennetavate tervisekontrollide puhul, nagu näiteks nüüdki, novembris, meeste tervise kuul, pakutakse palju PSA testide tegemise võimalust (avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis – EE).
Siiski tuleb teada, millised uuringud on vajalikud vastavalt teie vanusele, elustiilile ja perekondlikule eelsoodumusele, et mitte kulutada raha ebaotstarbekalt.
Eriti kurb on, kui pakutavas tasulises tervisepaketis pole sees elementaarseid uuringuid või kui tulemusi ei selgitata ja külvatakse nii muret või pakutakse ekslikku kindlustunnet nagu Ekspressi loos „Tantsib edasi kelleski teises. 17aastane Heidi suri vaid kaks päeva pärast diabeedi diagnoosimist“.
Vajalikke teste oskab valida arst, arvestades muresid, mille üle kaevatakse. Lisaks saab arst tulemusi tõlgendada, pakkuda nõuandeid ja jätkuvat jälgimist, mis on vajalik terviseprobleemide ennetamiseks või haldamiseks.
Üksikud ja seostamata uuringud ei anna tervikpilti inimese tervise kohta ning sageli ei ole neid ka võimalik ajateljel omavahel võrrelda.
Sageli on terviseprobleemide ennetamisel toodud võrdluseks näide auto tehnilisest kontrollist – et inimene ise ei pea midagi teadma, ta peab ainult auto (antud juhul siis iseennast) õigeaegselt kontrolli viima.
See ei ole päris õige. Selle tehnilise kontrolli plaani on siiski koostanud vastava eriala spetsialistid ja ka tervise jälgimiseks on Tervisekassa koostanud vastava ravijuhendi.
Samas on tervishoiusüsteemil auto tehnilistest kontrollidest siiski paljutki õppida. Selleks on inimese personaalne tervise jälgimise ja ravi plaan, mis tuleks koostada inimese tervisekeskuses ning jälgida sealseid soovitusi ja ettekirjutusi.
Inimese unikaalne terviseajalaugu
Personaalne tervise jälgimine ja raviplaan arvestavad iga inimese unikaalset terviselugu, geneetikat, eluviisi ja eripärasid. See aitab keskenduda just neile terviseaspektidele, mis on konkreetsele inimesele kõige olulisemad ja kõrgeima riskiga.
Näiteks võib inimese puhul, kelle peres on esinenud südamehaigusi, olla olulisem keskenduda südame-veresoonkonna tervisele, samas kui kellegi teise puhul võib olla vaja jälgida teisi riskitegureid.
Regulaarne ja sihipärane personaalne jälgimine aitab tuvastada muutusi varakult, võimaldades haiguste ennetust või varajast ravi.
Kuid tervisekontroll ei tähenda ainult arsti juures käimist, vaid ka korrektselt oma tervise jälgimist ja arsti soovituste järgimist – täpselt nii nagu sa oma auto eest hoolt kannad.
Kes ja kus seda peaks tegema
Praeguses perearsti-, innovatsiooni- ja üldises ressursipuuduses vaevlevas tervishoiusüsteemis võib kergesti juhtuda olukord, kus inimene ei pääsegi arstile ning ainuke võimalus uuringuid teha on tasulises süsteemis. Nendele muredele on korduvalt viidanud ka Eesti tervishoiueksperdid.
Selleks, et paremini korraldada tervise jälgimist ja ravi, on vaja tervisekeskustesse juurde inimesi – tervisejuhte, kes on vastava väljaõppega ning korraldavad ja aitavad inimest tema tervisemuredes. Integreeritud tervishoiuteenuste juures on ka sotsiaaltöötaja vaja liita esmatasandi meeskonnaga, et probleeme kiiremini lahendada.
Lisaks tuleb leida võimalused arstiabi korraldamiseks kodus ja kaasata infotehnoloogia kauglahendusi kodus tervise jälgimiseks ja ülevaadete tegemiseks.
Peame tugevdama esmatasandi arstiabi ning meenutama inimestele, et tervisemure korral alusta arstist ja konsulteeri arstiga tulemuste osas, et vältida valekindlust. Ainult laboritest ei pruugi anda täit pilti tervisest.
Kui testitulemused on segased või tekitavad küsimusi, tasub konsulteerida teise spetsialistiga, et vältida valediagnoose või -arusaamu terviseseisundist.