Eero Merilind: kui me tahame vähendada konflikte, ei aita süüdlaste otsimine. Inimene ei too ju arstile ainult kaebuseid

Arvamus
|
Eero Merilind
|
13.06.2025

Viimasel ajal on Eesti meditsiinis avalikkuse ette kerkinud uus pingeallikas – arstide kasvav väsimus patsientide kaebustest ning samal ajal patsientide süvenev tunne, et neid ei kuulata ega mõisteta. Mõlemal poolel on omad põhjused. Kuid selle arutelu keskel kipub ununema üks lihtne põhimõte: arst on inimese jaoks, kirjutab riigikogu liige ja perearst Eero Merilind.

Kaebus ei ole alati rünnak

Kui inimene tuleb arsti juurde, ei too ta endaga ainult kaebuseid – ta toob kaasa oma hirmu, segaduse, lootuse. Tema mure võib tunduda tervishoiusüsteemile ülekohtune, liialdatud või isegi ebaõiglane, kuid sageli on see lihtsalt inimese katse saada kuuldud. Patroneeriv suhtlemine, mis vastab sellele pelgalt kaitse või ärritusega, ei aita kummagi poole heaolule kaasa.

Stress, mida inimene tervisemurega silmitsi seistes kogeb, mõjutab otseselt tema käitumist ja suhtlemisviisi. On mõistetav, et arstina on raske jääda rahulikuks, kui sind pidevalt kahtlustatakse või kui sinu tööd kritiseeritakse. Kuid just seetõttu on arstil oluline oskus mõista, et kaebus võib olla sümptom – mitte ainult terviseprobleemist, vaid ka hirmust jääda tähelepanu ja abita.

Kuulamine on arstitöö osa

Kaasaegne tervishoid rõhutab üha enam seda, et hea suhtlemine pole lisaväärtus, vaid ravivahend. Patsient, kes tunneb, et tema lugu on kuulatud ja mõistetud, on rohkem motiveeritud ravisoovitusi järgima, tema ärevus väheneb ja koostöö paraneb.

Kuulamine ei ole viisakusavaldus – see on professionaalsus. Arst ei ravi mitte ainult haigust, vaid inimest.

Kui arvuti tuleb vahele

Üha enam toimub arsti ja patsiendi suhtlus digitaalselt – läbi patsiendiportaali, e-kirjade või automaatvastustega. Kuigi need lahendused aitavad hallata töökoormust, võivad need kaotada inimsuhte vahetu mõõtme. Arvuti vahendusel suhtlemine kipub olema lünklik, poolik ja emotsioonitu. See võib just kriitilistel hetkedel jätta patsiendi veelgi enam üksi.

Kirjalik suhtlus võib võimendada arusaamatusi, tekitada tunde, et arst ei hooli või ei kuule, ning seeläbi kasvatada pingeid ja kaebusi, mida oleks isiklikul kohtumisel saanud vältida. Tervishoid vajab tasakaalu – digilahendused on kasulikud, kuid neid ei tohi kunagi seada inimliku kontakti asemele.

Kui arst väsib inimesest

Kui öeldakse, et „arst väsib inimesest“, ei tähenda see, et arst oleks hoolimatu. See tähendab sageli, et arst on jõudnud läbipõlemise piirile. Ta töötab liiga suure koormuse, alatise ajasurvega, ebapiisava toega ning pidevas kaitsepositsioonis, kus iga kaebus tundub rünnakuna. Arst ei väsi inimesest kui patsiendist – ta väsib sellest, et süsteem ei luba tal olla inimene inimese jaoks.

See väsimus ei ole arsti süü. Kui arst kaotab jaksu kuulata ja märgata, on süsteem haige. Ja seda tuleb ravida.

Inimesekeskne meditsiin

Meie tervishoiusüsteem peab seisma tugevalt selle eest, et inimene ei kao ära diagnooside, normide ja protokollide vahele. See algab väikestest asjadest: silmside, kuulamine, usaldus. Need pole pelgalt eetilised ideaalid, vaid töötava arsti-patsiendi suhte eeltingimus.

Kui me tahame vähendada kaebusi ja konflikte, ei aita süüdlaste otsimine. Aitab vaid inimlikkus – nii arstilt kui patsiendilt. Ja ennekõike süsteemilt, mis võimaldab nende vahel ausat, rahulikku ja hoolivat suhtlust.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt