President Zelenskõi võiduplaani detailid on paljuski teadmata, ent nii avaldatud põhipunktide kui plaani avaldamise ajastuse põhjal saab anda mõningaid hinnanguid. Muide, plaani ajastus on mõnes mõttes märgilisem kui plaani ise.
Zelenskõi võiduplaan kooneb viiest punktist, millest ükski ei ole päris uus ja mis kõik on ühel või teisel moel olnud Ukraina eesmärkideks suure sõja algusest saadik.
Oluline on meenutada, et 2022. aasta novembrist on Ukraina diplomaatia tegutsenud nn 10-punktise rahuplaani jõustamiseks, mille Zelenskõi esitas G20 tippkohtumisel Indoneesias. Võrreldes rahuplaaniga, mis on märksa laiahaardelisem rääkides nii toidu kui energiajulgeooelku tagamisest, sõjakurjategijate kohtu alla andmisest, rahulepingust kui territoriaalsest terviklikkusest, on võiduplaan märksa konkreetsem, kitsam ja praktilisem. See sõnatab pigem tegevused kui eesmägid.
Ukraina lääneliitlased on põhimõtteliselt, vähemasti sõnades, kõikide Zelesnkõi võiudplaanis välja käidud punktidega nõus olnud, küsimus on planeeritava tempos, mahus ja piisavuses. Võiks öelda, et Zelesnkõi ütleb oma liitlastele: tehke seda, mida olete lubanud, aga mitte nii nagu seni – liiga aeglaselt, liiga vähe ja liiga ettevaatlikult.
NATO on korduvalt öelnud, et Ukraina saab liikmeks, ent pole öelnud millal. Zelenskõi ütleb nüüd, et sõja võiduks peaks Ukraina saama kohe NATO kutse ja võimalikult kiiresti NATOga liituma. Tal on muidugi õigus, vaikimisi küsimus on, kas USA ja Saksamaa saavad oma kõhklusest üle.
Võiduplaani üks ja avalikkuse jaoks vähimavatud punkt on „piisava konventsionaalse heidutuspaleti paigutamine Ukrainasse“. See peaks tähendama piisavat õhutõrjet, piisavalt piiranguteta kaudtuld, piisavalt kõikvõimalikku sõjalist varustust, mis muudaks Ukraina edasise pommitamise kui mitte mõttetuks, siis liiga kalliks, ja annaks Ukrainale võimaluse venelastele senisest oluliselt valusamini vastu lüüa.
Teisisõnu, pööraks sõja matemaatika Ukraina kasuks. Piisavas mahus relvastust on üksnes USA ladudes ja laoplatsidel. Vajaliku materjali andmine sõltub suurel määral seega USA presidendist ja üsna peatselt ka USA valimistulemusest. Ilmselt, just USA publikule mõeldes on rahuplaani osa ka Ukraina pakkumine hakata pärast sõja lõppu oma vägedega asendama Euroopas USA vägesid.
Võiduplaan sisaldab ka kutset või pakkumist Läänele ja eriti Lääne kapitalile hakata ühiselt kasutama Ukraina maavarasid, tootma energiat ja saama osa maavaradest. Selleski võib näha peibutust USA äriringkondadele, kellest suur osa on lähedasemad Trumpile kui demokraatidele, ja võiks säilitada võiduplaanile mingi elulootuse ka Trumpi võidu puhul.
Kokkuvõttes. Zelenskõi plaan on ilmselt välja käidud mõni nädal enne USA valimisi selleks, et Biden jõuaks selle heaks kiita. Samuti loodab Kiiev, et plaani kiidab heaks täna toimuv Euroopa Ülemkogu, kus ta seda tutvustab.
Kas plaan on teostatav? Kui Lääs leiab endas otsustavust siis absoluutselt. Kas plaan toob ka võidu, sõltub aga mitte heakskiitudest, vaid selle tegelikust elluviimisest. Kahjuks erilist jõulisust ei Euroopa ega Ameerika juhtide kehahoiakust ses küsimuses praegu välja ei loe.