Riigikogus läbis täna esimese lugemise põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse kaotada agressorriikide, Venemaa ja Valgevene, kodanike valimisõigus kohalikel valimistel. Riigikogu liige Eerik-Niiles Krossi sõnul on plaanitav samm riigi julgeoleku tagamiseks hädavajalik.
61 riigikogu saadiku poolt esitatud eelnõu näeb ette põhiseaduse muutmist nii, et edaspidi saaks Eesti kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti, Euroopa Liidu (EL) ja NATO riikide alaliselt Eestis elavad kodanikud ja Eesti püsielanikest kodakondsuseta isikud.
Eerik-Niiles Krossi sõnul on agressorriikide kodanike osalemine kohalikel valimistel mitte ainult julgeolekuprobleem, vaid muutunud ka usalduse küsimuseks Eesti riigi ja meie demokraatlike institutsioonide vastu.
“Vene kodanike osalemine Eesti valimistel riivab õiglustunnet ja murendab usaldust agressorriigi kodanike kaasabil saadud mandaatide legitiimsusse,” selgitas ta.
Krossi sõnul taastab plaanitav muudatus usalduse õiguskorra vastu. “Seadusemuudatus jätab hääleõiguse meile sõbralike riikide kodanikele, kuid välistab võimaluse, et hääletada saavad Vene Föderatsiooni ning Valgevene kodanikud. Üldine arengusuund maailmas näitab, et demokraatiad on kaitses ja autokraatiad tugevnevad, seepärast peame lisaks riigikaitse tugevdamisele tegema pingutusi ka õigusruumi kaitsel,” sõnas Kross.
Krossi sõnul on ka näiteid sellest, kuidas agressiivsed riigid kasutavad oma kodanikke poliitilise instrumendina teise riigi protsesside mõjutamisel. “Paljud neist isikutest on sõjaväekohuslased agressorriigis, nad saavad valida mittevabadel valimistel ja võtavad neist ka aktiivselt osa. Ent need, kes käivad osalemas Putini valimistel, ei peaks kaasa rääkima Eesti elu kujundavates otsustes,” lausus Kross.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillaku sõnul on praeguses ajaraamis tegutsedes lootust piirata valimisõigust juba järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel.
“See aga eeldab kiireloomulist ja konstruktiivset tegutsemist. Eelnõu menetlemiseks on oluline laiapõhjaline arutelu, millesse soovime kaasata kõik riigikogus esindatud fraktsioonid ja fraktsioonitud saadikud. Eelnõule saavad kõik teha muudatusettepanekuid, mida teisel lugemisel ka üheskoos arutada. Loodame võimalikult laiapõhjalisele koostöövaimule, et langetada Eesti riigi jaoks hädavajalik otsus,” ütles Pillak.