Vene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmine tundub esmapilgul mõistlik mõte. Kui kujutleda näiteks, et Venemaa on sõjas Eestiga, oleks agressorriigi kodanike valimisõigus siin ilmselt absurdne.
Venemaa poolt Ukraina vastu teostatav agressioonikuritegu on paljudes tekitanud õigustatud küsimuse: kas agressorriigi kodanike õigus mõjutada poliitilisi protsesse kolmandas riigis on julgeolekuoht?
Kas Eesti residentidest Vene kodanikud peaksid praegu saama valida ühtedel valimistel Vene presidenti ja teistel volikogu, mille esindaja võib valida Eesti presidenti? Kas Vene kodanikud peaksid saama praegu valida volikogu, mis otsustab Tallinna või Narva haridusküsimuste üle?
Suur osa Eesti kodanikke vastab sellele küsimusele ilmselt praegu, et pole vaja. Isamaa esitas sellele küsimuse vastuseks eelnõu, millega tahetakse ära võtta kohalik hääletusõigus kõigil välisriikide kodanikel, mitte ainult Vene omadel. Eelnõu põhjendus on Vene kodanike hääleõigusest tulenev julgeolekurisk.
Näen siin mitut probleemi
Esiteks on mittekodanike hääletusõigus kohalike asjade otsustamisel rahvusvaheline norm. Tõsi, mitmed riigid rikuvad seda normi, täpsemalt välismaalastele pole valimisõigust antud, ent õigusriikides, kus see õigus on kord juba antud, pole seda uuesti ära võetud. See kõlab õigusteoreetiliselt ilusti.
Samas on selge, et Vene agressioon Ukraina vastu on nii karjuv rahvusvaheline kuritegu, et enesekaitse piirangud agressorriigi kodanike õigustes peaksid justkui olema moraalselt ja ka õiguslikult lubatavad.
Eesti on küllalt spetsiifilises olukorras, kus absoluutne enamus kohalike valimistel valivaid välismaalasi on praegu agressorriigi kodanikud. Näiteks Norra kodanikest KOV-valimistel valijaid, kellelt Isamaa eelnõu vastuvõtmise korral samuti hääleõigus ära võetaks, oli viimastel valimistel kümme. Vene kodanikke on valimisnimekirjas üle 70 000.
On selge, et kui rääkida üldse välismaalastelt kohaliku hääleõiguse äravõtmisest, räägime me õiguslikult millestki muust kui Vene kodanike valimisõiguse piiramisest. Üldise õiguse äravõtmise puhul me justkui ei diskrimineeriks ühte kodakondsust, aga tegelikult poeksime me muude, täiesti asjasse puutumatute riikide kodanike selja taha, et venelasi piirata.
Kui Isamaa eelnõu mõte on, et välismaalastel, mis sest et alaliselt siin elavatel, ei tohikski olla Eesti valimistesse asja, siis läheb see tõepoolest põhiseadusega vastuollu. Vähemalt on põhiseaduse riive tugev.
Põhiseadus lubab seada tingimusi
See ei ole olnud põhiseaduse loojate soov ja mul oleks sellega raske ka maailmavaateliselt nõustuda. Samas ütleb nii terve mõistus kui ka õiglustunne, et praegu ei tohiks Vene kodanikud, ükskõik kui kaua nad on Eestis elanud, kohalikel valimistel hääletada. Nad on Vene kodanikeks jäänud mingil põhjusel, ükskõik mis see on, ent see on ka poliitiline valik. Praegu sooritab nende kodakondsusriik agressioonikuritegu, mis ohustab kehtivat maailmakorda.
Põhiseadus pigem ei luba (kuigi vaielda muidugi võib) kohalikku hääleõigust ära võtta neilt, kellele see on põhiseadusega antud. Igal juhul oleks selline õiguse äravõtmine õigusriigi põhimõtetega üsna tõsises vastuolus. Küll võimaldab põhiseadus seada õiguste kasutamisele tingimusi ja piiranguid. Nii „ei kasuta“ vangid karistuse ajal kohalikel valimistel hääleõigust.
Sarnast mehhanismi tuleks rakendada ka agressioonikuritegu sooritava riigi kodanike suhtes. Niikaua kui sõda käib ja kuritegu kestab, Vene kodanikud Eestis kohalikel valimistel oma hääleõigust ei kasuta. Kõik muud välismaalased ei puutu asjasse.
Tundub aus kaup. Ehk aitab kaasa ka Vene kodakondsusest loobumisele ja Eesti oma võtmisele. Lõpuks me tahame oma vene elanikele tulevikuväljavaateid ja osalemist Eesti ja Euroopa elus. Vene passiga need väljavaated praegu suuremad asjad ei ole.