Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kirjutab, et esmaspäeval kogunes Thbilisis Gruusia parlamendi nn avaistungile 89 parlamendisaadikut 150st. Neli opositsioonierakonda teatas, et nad ei aktsepteeri valimisi, kuna tulemus on võltsitud. Märkimisväärseid rikkumisi 26. oktoobril toimunud valimistel tõdesid ka kõik tõsiseltvõetavad valimisvaatlejad. Näiteks ütleb ENPA raport põhijäreldustes: „Meie vaatlustulemused … tõstavad mure valimistulemuste suhtes, nimelt kahtluse, et tulemused ei kajasta valijate tegelikku tahet.“
Gruusias jätkub põhiseaduslik kriis. Riigipea on valimistulemused kuulutanud ebaseaduslikuks ja kutsunud sel viisil valitsust üles läbi viima uued valimised. Sama on nõudnud mitme Euroopa riigi väliskomisjonide esimehed.
Põhiseaduse järgi peaks uue parlamendi esimese istungi kokku kutsuma president, kes keeldus seda tegemast. 150 parlamendisaadikust on mandaadi vastu võtnud ainult valitsuspartei Gruusia Unistus esindajad. Põhiseaduse järgi omandab parlament täisvolitused, kui mandaadi on võtnud vähemalt kaks kolmandikku saadikutest.
Valimistest saadik on Thbilisis, Bathumis ja mujal toimunud meeleavaldused, nõutakse uusi valimisi. Eile alustas valitsus nende vägivaldset laiali peksmist. Esialgsetel andmetel on umbes 50 inimest arreteeritud, kasutatakse veekahureid ja kumminuiasid.
Gruusia valitsus teatas ka, et külmutab liitumisprotsessi Euroopa Liiduga 2028. aastani ehk terveks valimistsükliks. See otsus proovib ilmselt ennetada Euroopa Liidu poolt oodatavaid meetmeid valitseva venemeelse oligarhi kontrollitud valitsuse suhtes.
Euroopas on avaldatud imestust Thbilisi nn kursimuutuse suhtes. See meenutab nende imestust, kes nägid Putini 2022. aasta agressioonis Ukraina vastu kursimuutust. Gruusia Unistuse kurss on olnud Euroopa Liidu vastane ja Moskva suunda hiiliv juba aastaid.
Rikutud on kokkuleppeid opositsiooniga demokratiseerumises, rikutud on lubadusi Euroopa Liidule korrastada valimisseadus, depolitiseerida kohtud ja lõpetada kodanikuühiskonna ahistamine. Kevadel võeti vastu selgete Vene mõjutustega nn välisagentide seadus. Üle riigi püstitatakse Stalini monumente ja Gruusia Unistuse valimiskampaania väitis, et Euroopa Liit tähendab sõda ja Venemaa-sõbralikkus tähendab rahu.
Lisaks lubas valitsus oma kampaanias pärast valimisvõitu kriminaliseerida opositsiooni ja süüdistas 2008. aasta sõjas Venemaaga Gruusia valitsust ja läänt.
Lühidalt öeldes on Gruusia valitsuspartei ühemõtteliselt asunud Putini paati. Kuivõrd võtsid toimunud valimiskaaperdusest osa Vene operaatorid, on ebaselge. On märke, et venelased andsid abi kübervõime ja sõnumite tootmisega. Nii Dmitri Peskov kui Sergei Lavrov on ametlikku Thbilisit avalikult toetanud.
Tegemist on hea näitega Venemaa nn pehmest riigi kaaperdamise operatsioonist. Sõjalise sekkumise asemel kasutatakse kavalamaid meetodeid.
Kremli taktika muutust kuulutas ette Aleksandr Dugini retoorika muutus Gruusia suhtes umbes 2018. aastal. Kui 2009. aastal oli Dugini loosung „tankid Thbilisisse“, siis nüüd on ta mõnda aega jutlustanud Gruusiast kui iseseisvast, õigeusklikust, lääne sõjardite eest traditsioonilisi väärtusi kaitsvast riigist, kelle loomulik liitlane USA ja Euroopa „kolonialismi“ vastu on Moskva. Täpselt sama retoorikat on kasutanud ka Gruusia Unistus.
Gruusia Unistuse probleem on muidugi, et kuigi õigeusu kirik on seal populaarne, ei tähenda see vähimalgi määral, et grusiinid sooviksid loobuda Euroopa Liitu pürgimisest või tahaksid Moskva rüppe naasta.
Gruusia Janukovõtši-moment võib olla saabunud.