Kolmapäeva õhtul läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega Eesti ühineb Venemaa poolt toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende toimepanijate kohtu alla andmiseks loodava rahvusvahelise eritribunaliga.
„Eritribunalis osalemisega tagame, et Venemaa agressioonisõja ajal Ukrainas toime pandud rahvusvahelised kuriteod, sealhulgas agressioonikuritegu, ei jää karistamata,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross.
Kross meenutas, et eritribunali ettevalmistamist alustati juba 2022. aastal vahetult pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. „Eesti on sellest ajast peale järjekindlalt rõhutanud, et agressioonikuriteo toimepanijad tuleb vastutusele võtta. Oleme olnud aktiivsed kogu protsessi vältel ja kuulusime 40 riigist koosnevasse töögruppi, mis eritribunali loomist ette valmistas,“ märkis ta.
„Eritribunali ettevalmistused jõudsid lõpule eelmise aasta kevadel ning peale seda leppisid Ukraina ja Euroopa Nõukogu selle loomises kokku. Nüüd oleme jõudnud kokkuleppe ratifitseerimiseni,“ lisas Kross.
Eritribunal on rahvusvaheline kohus, mille pädevuses on uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuritegude eest vastutavate isikute üle, sealhulgas Venemaa tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu.