Tänaseks on üsna selge, et Jüri Ratase valitsusel puuduvad reaalsed ambitsioonid ja oskused riigivalitsemise uuendamiseks. Riigireformi läbiviimine pole uue valitsuse prioriteet ning valitsusvahetus pole lisanud reformide nimekirja ühtegi uut tegevust.
Poliitmängurlus on läinud maksma pool aastat väärtuslikku aega reformide käivitamiseks. Totaalne segadus Sisekaitseakadeemia kolimise ja maavalitsuste sulgemise ümber tõestab, et valitsusel puuduvad ka kogemused suuremate muutuste edukaks juhtimiseks.
Uue valitsuse plaanidest on kadunud mitmed olulised tegevused ja mitmed vajalikud sammud lükkunud edasi määramatusse. Venima on jäänud nii riigimajade kontseptsioon kui kaugtöö võimaluste loomine. Fookusest on kadunud riigipalgaliste arvu ja bürokraatia ulatuslik vähendamine. Täielikult on valitsuse plaanidest puudu EAS-i ja teiste Euroopa Liidu vahendeid rakendavate asutuste reform, mis eelmise valitsuse ajal jõudis lõppfaasi. Samuti ei tegele valitsus ülesannete delegeerimisega erasektorile.
Kahjuks jääb mulje, et valitsuse jaoks on reformidega jätkamine oluline vaid näiliselt ja struktuurseid uuendusi ei taheta ette võtta. Põhiaur läheb juba praegu valimisteks valmistumisele. Valitsuse silmakirjalikkust reformide elluviimisel iseloomustab fakt, et 100 päeva programmis on juba täidetuks loetud hulk ülesandeid, mis pole tegelikult kabinetiarutelust kaugemale jõudnud. Tegelikult valitseb riigivalitsemise reformide läbiviimisel ummikseis.